Tänane Eesti Päevaleht kirjutab EY poolt läbi viidud pettuseriskide uuringust, mis kinnitab, et 41 protsenti siinsetest juhtidest peab korruptiivset käitumist Eestis laialt levinuks. Viimase kahe aasta jooksul on koguni igas kolmandas organisatsioonis esinenud pettuse või varguse juhtumeid.

Mati Ombleri sõnul võivad korruptsioonikuriteod esineda igas sektoris, kus sellele on vähegi soodsat pinnast. "Erasektori korruptsiooni tajuvad õiguskaitseorganid eelkõige avalikule sektorile teenuste osutamise kaudu. Läbiviidud kriminaalmenetlused, kus üheks osapooleks on eraettevõtjale, kes astub lepingusse ebaausal teel või on valmis teenuse osutamise nimel maksma avaliku sektori töötajale altkäemaksu. Ebaausalt käitujaid on nii erasektori poolelt, kus ettevõtja pakub ise altkäemaksu, kuid samuti on ka avaliku sektori töötajaid, kes küsivad seda."

Viimased erasektori altkäemaksu võtmisega seotud juhtumid pärinevad tema sõnul Ida-Virumaalt, kus VKG osakonna juhatajad võtsid altkäemaksu selle eest, et suunata ettevõtjale edaspidi tellitavaid töid. "VKG sisekontrolliga koostöö viis juhtumite avastamiseni. On oluline rõhutada, et ettevõtjad peavad eelkõige ise seisma selle eest, et pettuse ja korruptsiooni ennetavad meetmed oleksid kasutusele võetud, töötajate teadlikkust järjepidevalt tõstetud ja väärtustele toetuv töökultuur muutuks tavapäraseks," ütles Ombler.

Keskkriminaalpolitsei sõnul ei saa eraldada erasektori ja avaliku sektori korruptsiooni ning öelda, et ühes valdkonnas on olukord halvem. Inimeste ebaausal käitumisel on Ombleri kohaselt mitmeid põhjusi. Motiiv võib olla inimese isiklikud majanduslikud raskused, perekondlikud mured, hasartmängud, väärtustes toimunud muutused, kuid ka näiteks tööl ebaausa käitumist soodustavad faktorid nagu näiteks ühele töötajale langev suur otsustuspädevus teenuste ja kaupade ostmisel, vähene läbipaistvus otsuste tegemisel, puudulik järelevalve või aruandekohustus. "Kui inimene on loomult aus, siis vaatamata maandamismeetmete puudusest ei lähe ta suure tõenäosusega keelatud teele. Kui aga inimesel on motiiv ebaausalt käituda, siis töökohas, kus riskid on maandamata, siis on võimalik, et ta teeb keelatud sammu. Kui üks või kaks korda ei jääda vahele, siis võib ebaseaduslik käitumine jätkuda ning tekitada ettevõttele kahju."

Erasektoris altkäemaksu andmise ja võtmisega seotud kuritegude arvu kasvu ei ole politsei viimaste aastate jooksul täheldanud.

"Kokkuvõttes saame öelda, et korruptsiooni esineks vähem kõigis sektoris kui asutuste ja ettevõtete juhid ise seisaksid hea riskide maandamisega seotud töökorralduse igapäevaseks muutmise ja töötajatele ausa töökeskkonna loomise eest," rõhutas Ombler.

"Seda, kas ettevõte annab meile teada arvatavatest pettustest sõltub suuresti ettevõtte juhist. Kui arvatakse, et õiguskaitsesse pöördumisega saavutatav tulemus oleks vajalik, siis meiega võetakse ühendust. Kui sellest ei osata midagi oodata, siis on võimalik, et mõned pettuse ja varastamisega seotud lood lahendatakse ettevõtte siseselt ära. Sellisel viisil võib juhtuda, et ettevõttele varalist kahju põhjustanud töötaja vabastatakse poolte kokkuleppel töölt aga kohustusega tasuda tekkinud kahju kokkulepitud ajaks ning samas asub ta tööle järgmisse kohta, kus ohvriks saab olema juba teine ettevõtja. Seetõttu kuritegude ilmsikstulekul küsimuste lahendamine ettevõttes sees ei too kaasa kõikseparemat lahendust," ütles ta.

Kuritegusid avastatakse tavapäraste politseil kasutada olevate meetoditega, mille üks osa on ka suhtlemine inimestega, info kogumine ja kontroll ning ka avalduste lahendamine. "Suuremas asutuses ja ettevõttes peaksid olemas olema inimestele teadaolevad kanalid, mil moel oleks võimalik ebaausast käitumisest vastutavaid inimesi teavitada. See peaks olema turvaline kanal ning teavitamissüsteem ei tohi kaasa tuua teavitaja karistamist teiste kolleegide poolt. Nii inimesed kui ka linn ise peaksid kindlasti vihjete edastamisel ja vastuvõtmisel arvestama, et kuriteole viitavate asjaolude ilmnemisel tuleb informatsioon edastada õiguskaitseasutustele. Omavalitsuse sisekontroll saab teha palju majasiseste probleemide paremaks muutmiseks. Kuriteod ja korruptsiooniväärteod on juba õiguskaitseasutuste pärusmaa," lisas Ombler.