Kesklinnas asuvad Narva maantee äärde jäävad hoovid on igal tööpäeval täis tuubitud sõidu– ja vahel ka veoautosid, päeva ajal on väga palju parkijaid näiteks Kaitsejõudude peastaabi taguses hoovis ning Narva mnt 10 – Reimani 3 taga olev õueala. Nende majade elanikel aga puudub võimalus oma autot hoovi parkida, sest kohti, ka kõige väiksemaid, ei ole.

Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna juhataja Ants Johandi ütles Eesti Päevaleht Online’ile, et kõige kindlam viis sedalaadi parkijate eemalepeletamiseks on tõkkepuu paigaldamine.

„Kuid sel juhul tuleb see kooskõlastada Kesklinna valitsusega, kui see on nende maa,“ sõnas Johandi. Tema sõnul on Kesklinna valitsus ka selliseid lube andnud ning siis on kord tagatud.

Hoove, kus ligipääs on tõkkepuuga piiratud, on Kesklinna valitsuse nõuniku Erki Varma sõnul päris palju. „Vanalinnas on enamasti piiratud sissesõit hoovidesse automaatselt või manuaalselt avatavate väravatega, järjest rohkem tahavad piirata sissesõitu niinimetatud vabaplaneeringuga alade korteriühistud, kus piiratakse sissesõit kvartalisse,“ rääkis Varma.

Tõkkepuu või parkimiskeelu märk

Üks võimalus on Johandi sõnul panna välja parkimise keelu märk, mille all on silt „Lubatud valdaja loal“ ning anda neile inimestele, kes hoovis parkida tohivad, vastav luba. See operatsioon tuleb aga kooskõlastada Liikluskorralduskeskusega, kes siis paneb välja liiklusmärgi ning kinnitab loa. „Väljaantaval loal peab kindlasti olema auto number, millel parkida lubatakse,“ lisas Johandi.

„Telliskivi“-märgi paigaldamine ei aita, sest selle puhul saab politsei karistada sealt sissesõitjaid, kuid mitte neid, kes seal pargivad, rääkis Johandi. Parkimise keelu märgi puhul aga saab Liikluskorralduskeskuse kontrolörid ise panna rikkujatele klaasipuhasti vahele parkimistrahvi.

Ants Johandi sõnul on probleemi lahendamine majaelanike või korteriühistu enda teha. Kui ühistut pole, siis peavad majaelanikud endi seast valima kellegi, kes asju ajama hakkab.

[[1]] Erki Varma ütles, et tõkkepuu paigaldamiseks hoovi piiramiseks tuleb geodeetilisele alusplaanile märkida ära tõkkepuu asukoht, vajalikud elektri ja muud kaablipaigalgused, kuna nii piirete kui ka tõkkepuude paigaldamine toob endaga kaasa kaevetööd.

„Probleemne on just suurte majade vaheliste nn. ühishoovidega, kus on vajalik enne tõkkepuude paigaldamist selgitada kõikide omanike nõusolek, servituutide (kui tõkkepuu paigaldaja maa asub naabri maa ja ainukese juurdepääsutee vahel, siis peab tõkkepuu paigaldaja tagama naabrile oma maa läbisõidu õiguse) tagamine naabritele ning päästeteenistuse ja prügiveo juurdepääs,“ selgitas Varma. „Suurte sisekvartalite puhul tuleb läbi mõelda terve kvartali liiklusskeem.“

Projekt tuleb kooskõlastada linnaosa valitsusega, säästva arengu ja planeerimise ametiga ja kaevamistööde vajaduse korral ka insenertehniliste trasside valdajatega, lisas ta.

Ilma loata ei tohi tõkkepuud paigaldada

Ilma loata teostatud kaevetööde eest, omavolilise piirde paigaldamise eest tehakse kõigepealt ettekirjutus, kus näidatakse ära, mida tuleb ühistul ette võtta - kas demonteerida tõkkepuu, panna teise kohta, võtta vajalikud kooskõlastused.

„Juhul kui ettekirjutust ei täideta, tehakse haldustrahv,“ ütles Erki Varma. „Isegi kui majaomaniku arvates tundub tõkkepuu paigaldamine imelihtsana ja mitte kedagi puudutavana, soovitame tulla kõigepealt linnaosa valitsuse arhitekti juurde või säästva arengu ja planeerimise ameti piirkonna arhitekti juurde, nii saab välistada, et suure raha eest paigaldatav tõkkepuu tuleb hiljem ümber tõsta teise kohta või hoopis maha võtta,“ selgitas ta.

Linnaosa ja säästva arengu ameti kooskõlastus ei ole tasuline, küll aga võtavad kooskõlastamise tasu insenertehniliste võrkude omanikud, kui paigaldamise koht tingib nende kooskõlastuse vajaduse.