Keskmine omafinantseering jääb 400 000 krooni kanti
Suur osa laenudest antakse siiski välja lisatagatisega, mis tähendab, et laenu saab võtta endiselt ka ilma rahalist sissemakset tegemata.
Pankade esindajate sõnul kaetakse kodulaenude omafinantseering enamasti vara müügist saadud summadega, kuid on säästjaid ning neid, kes vanematelt raha saavad.
Swedbanki eluaseme finantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuhi Kersti Arro sõnul on lisatagatisega laenude osakaal panga välja antavatest laenudest umbes 40 protsenti.
„Sügisel oli keskmine omafinantseering 30 protsenti, summaliselt teeb see umbes 390 000 krooni,“ ütles Arro.
Omafinantseeringuks minev raha saadakse enamasti olemasoleva vara müügist või kogutud säästudest. „Noortel esineb ka vanemate toetust,“ sõnas Arro.
SEB-s on keskmine omafinantseering 20-30 protsenti.
„Omafinantseeringu allikaid võib olla erinevaid – säästud, olemasoleva kinnisvara müük vms,“ ütles SEB äriarendusjuht Triin Messimas. Enamik laene võetakse SEB-st lisatagatisega.
Sampos jaguneb omafinantseeringut või lisatagatist pakkuvate klientide suhe pooleks. Omafinantseeringuna tuleb panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe sõnul arvestada 20-30 protsendiga, mis tähendab keskmiselt 400 000 krooni suurust väljaminekut.
“Klientide jaoks, kes võtavad laenu KredExi käendusega ja 10-protsendilise omafinantseeringuga, teeb see omafinantseeringuks rahaliselt 100 000 krooni,” ütles Mäe. Omafinantseering on Mäe sõnul üldjuhul saadud oma olemasoleva kinnisvara müügist.
“Korteri renoveerimisel väljastame laenu maksimaalselt 66% tagatise turuväärtuses, siin on omafinantseering kaetud tagatisega,” sõnas Mäe.
