Keskmine palk tõusis 1321 euroni
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1312 eurot, mais 1298 eurot ja juunis 1354 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes teises kvartalis brutokuupalk samuti 6,4%. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata suurenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 6,3%.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid teises kvartalis võrreldes eelmisega palgatöötaja kohta 8% ja tõusid mullusega võrreldes 33%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 1 protsendipunkti.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga aeglustus ning teises kvartalis oli reaalpalga tõus 3,0%.
Keskmine brutotunnipalk oli teises kvartalis 7,50 eurot, tõustes eelmise kvartaliga võrreldes 1,6%.
Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, kus palgaks oli 2192 eurot ning info ja side tegevusalal, kus teeniti keskmiselt 2169 eurot. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on nüüdsest vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.
Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel v.a haldus- ja abitegevused, tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal, veonduses ja laonduses, kinnisvaraalases tegevuses ning majutuses ja toitlustuses.
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus teenitakse keskmiselt 1634 eurot ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, kus palgaks on 1604 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.
Maakonniti teeniti kõige rohkem Harju maakonnas, kus keskmine palk oli 1469 eurot ja Tartumaal, kus palgaks oli 1302 eurot ning madalaim Hiiu- ja Saaremaal, kus keskmised palgad olid vastavalt 967 eurot ja 977 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Hiiu, Saare, Põlva ja Järva maakonnas ning brutokuupalk jäi samale tasemele Viljandi ja Võru maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli selle aasta teises kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% suurem kui mullu ja 1% suurem kui esimeses.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1771 eurot ja tunnis 11,46 eurot. Mullusega võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 5,9% suurem.
