Keskmisel eestlasel on finantsvarasid 1382 euro võrra kohustustest enam
Finantsvarade suurus oli keskmiselt 6801 eurot ning laenude maht 5419 euroni. Inspektsiooni raport tugineb finantsettevõtete esitatud andmetele, teatas finantsinspektsioon.
Lepingute arvu järgi on Eestis enimkasutatud finantsteenus nõudmiseni hoius ehk arvelduskonto. Eraisikutele kuulus 2015. aasta juuni lõpu seisuga 2,019 miljonit arvelduskontot. Klientide hoiuste koondmaht kasvas 2015. aasta I poolaastal 5 protsenti ehk 757 miljoni eurot, ulatudes juuni lõpuks 15,6 miljardi euroni.
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmme sõnul võivad madala intressikeskkonna pikaaegse jätkumise korral Eesti tarbijad hakata aktiivsemalt otsima oma säästudele suuremat tootlust.
„Paneme inimestele südamele, et nad oma riskitaluvuse enne siduvate finantsotsuste tegemist põhjalikult läbi kaaluksid. Pakutava finantsteenuse võimalikud plussid ja miinused tasub eelnevalt hoolega läbi mõelda. Kui ka plaanitakse end siduda teenusepakkujatega, kes ei kuulu täna finantsjärelevalve alla, nagu näiteks hoiu-laenuühistud ja investeerimisplatvormid, siis tuleb arvestada, et nende suhtes ei kohaldu tavapärased hoiuste- ja investorkaitse mehhanismid,“ rääkis finantsteenuste järelevalve eest vastutav Nõmm.
Enim kasvas eluasemelaenude maht
Finantsinspektsiooni ülevaate kohaselt kasvas 2015. aasta I poolaastal eraisikutega sõlmitud laenulepingute arv võrreldes aastataguse perioodiga enam kui 20 000 lepingu võrra, suurenedes 675 tuhandelt 698 tuhandeni. Enim kasvas eluasemelaenude maht, 104 miljoni euro võrra, ulatudes juuni lõpu seisuga 6,15 miljardi euroni. Eraisikuste keskmine eluasemelaenude jääk oli juuni lõpu seisuga 37 386 eurot.
Märgatavalt kasvas ka tarbimisele suunatud laenude maht, poolaastaga 18 miljoni euro võrra, moodustades juuni lõpus 405 miljonit eurot. Laenud äriühingutele kasvasid 68 miljoni euro võrra, ulatudes juuni lõpuks 6,6 miljardi euroni. Pankade laenuportfellide koondmaht kasvas 2015. aasta I poolaastal 2,8 protsenti ehk 421 miljoni euro võrra. 2015. aasta juuni lõpu seisuga oli pankade koondlaenuportfelli suuruseks 15,5 miljardit eurot.
„Kuigi praegust intressikeskkonda silmas pidades on laenude võtmiseks justkui soodus aeg, tahame eriti pikaajaliste finantskohustuste võtmisega seoses tähelepanu juhtida sellele, et intressid ei jää madalaks igavesti,“ rõhutas Andre Nõmm. „Inimesed peaksid lisaks Euriboriga seotud laenukomponendile pöörama tähelepanu ka lisanduvale marginaalile ning ebaselguse korral paluma selgitada selle kujunemist ja suurust.“
Kindlusmaksete maht suurenes
Inspektsiooni raporti kohaselt toimus investeerimisvaldkonnas kasv enamike toodete lõikes. Fondisektori kiire kasv toetus jätkuvalt kohustuslikele pensionifondidele, mille varade maht kasvas 247 miljoni euro ehk 11 protsendi võrra. Pensionifondidega lepingu sõlminud isikute arv kasvas käesoleva aasta juuni lõpuks 747 tuhandelt 757 tuhandeni. Keskmised investeeringud ühe osakuomaniku kohta kohustuslikes pensionifondides ulatusid 3439 euroni ning vabatahtlikes pensionifondides 2884 euroni.
Kindlustusvaldkonnas kasvas kindlustusmaksete maht nii elukindlustuse kui kahjukindlustuse osas. Annuiteedi kindlustusmaksete maht kasvas aastaga 8 miljonilt eurolt 9,8 miljoni euroni ning surmajuhtumikindlustuse maksete maht kasvas 5 miljonilt eurolt 5,8 miljoni euroni.
Kahjukindlustuse suurim kasv toimus varakindlustuses ja maismaasõidukite kindlustuses, kus võrreldes aastataguse perioodiga kasvas kindlustusmaksete maht vastavalt 2,3 miljoni euro ja 1,9 miljoni euro võrra.
