Keskmist palka teenivad müüja ja sekretär
Kuigi keskmine palgatase näiteks Põlvas on Tallinna omast ligi kaks korda madalam, ei leia Põlvast lihtsalt 7000 krooniga leppivat oskustöölist.
Personaliotsingufirma Ariko Reserv konsultandi Kersti Aave sõnul teenivad Tallinnas riigi keskmist brutopalka, mis II kvartalis oli 6915 krooni, lihtsamat sorti vastuvõtusekretärid ja assistendid. Turundusassistentide palganumber on suurem, kuna nende töö nõuab spetsiifilisemaid teadmisi ja majanduslikku kõrgharidust. Tema sõnul tahavad sekretärid ka juba kuni
10 000 krooni brutopalka saada. Kuid niisugused sekretärid peavad oskama protokollida ja neil peavad keeled suus olema.
Nõudlik pearaamatupidaja
Pearaamatupidajad Tallinnas keskmise palgaga ei lepi, kuid lihtsamad raamatupidajad küll, näiteks need, kelle ülesandeks on kulu- või laoarvestust pidada või omahinda välja töötada.
Aave sõnul saab keskmist palka ka esmatasandi müügitöö eest, kus nõudmised ei ole komplitseeritud. Ka mõningate Tallinna kaupluste müügispetsialistid või klienditeenindajad teenivad keskmist palka. Lihtsamate poemüüjate brutopalk jääb 5000-6000 krooni kanti, ütles Aave. Mõne klienditeenindaja brutopalk ulatub 10 000 kroonini.
Tallinnas saavad keskmist palka Ariko Reservi andmetel ka juuksurid ning kokad, välja arvatud peakokk.
Aave sõnul jäävad üldjuhul riigi keskmisele palgale alla õmblejate, klienditeenindajate, telefonimüüjate ja konsultantide palgad. Keskmisest madalamad palgad on ka trükitööstuses, õmblustööstuses, toiduaine- ja kalatööstuses. Õpetajad ja meedikud saavad ka väiksemat palka.
Saab hea lukksepa
Fontese hinnangul võib Tallinnas keskmist palka makstes tööle võtta veoautojuhte ning häid oskustöölisi, näiteks lukkseppi.
Ariko Reservi Tartu filiaali konsultandi Merike Sarapuu sõnul otsitakse Eesti keskmise palga eest Tartus valdavalt müügikonsultante ja ärisektori assistente. Kui rahvusvaheliste ettevõtetega mitte arvestada, hakkavad palgaerinevused Tallinna ja Tartu vahel vähenema.
Statistikaameti andmetel on kõige madalamad keskmised palgad Põlvamaal. Piirkonnas projekteerimise ja ehitusjärelevalvega tegelev AS Resand otsib tööle projekteerijat ning inseneri-konstruktorit. Firma juhatuse esimehe Andres Neeme sõnul on Põlva kandist vajalikke ametimehi leida keeruline, mistõttu tuleb need Tartust või Võrust
n-ö sisse tuua.
“Meie firma palgatase on enam-vähem Võru ja Tartuga sama,” ütles Neeme. Tema sõnul ei saaks riigi keskmise palgaga kindlasti vajalikke töötajaid, palganumber peab olema vähemalt kahe keskmise palga suurune.
Kuigi Tallinna keskmine palk on Põlva keskmisest ligi kaks korda suurem, ei tähenda see, et palgad Põlvas ka kaks korda väiksemad oleksid. “See oleneb ametimehest,” ütles Neeme.
“Spetsialistitöö puhul ei ole palgavahe Tallinna ja Põlva vahel märkimisväärne.”
Tema sõnul ei saa väita, et Põlvas on keskmise palgaga parem elada kui Tallinnas. “Kui Tallinnas korterit üürima ei pea, siis pole seal elada kallim,” ütles ta. “Tallinnas on suurem konkurents, mistõttu vähemalt toidukauba hind on seal isegi odavam kui Põlvas. Transpordikulud on Tallinnas küll suuremad.”
Värska vallasekretär teenis 2002. aastal koos lisatasudega keskmiselt 8364 krooni kuus, mis oli ligi kahekordne regiooni keskmine brutopalk ja ligi kolmandiku võrra riigi keskmisest kõrgem. Värska vallavanem sai möödunud aastal keskmiselt
11 758 krooni kuus brutopalka. See jäi aga alla 2002. aastal majandusministeeriumis ning teede-ja sideministeeriumis makstud keskmisele palgale. Möödunud aastal said ministeeriumide abitöötajad keskmiselt 4469 kroonist brutopalka, samas kui ministeeriumide valitava juhtkonna keskmine palk oli ligi 10 korda kõrgem.
Statistikaameti andmetel makstakse kõrgemaid palku välismaise osalusega ettevõtetes, mis on Tallinna ja Harjumaa piirkonda koondunud. Madalama palgaklassiga on näiteks vallaasutuste töötajad. Ka ehitussektoris on statistikaameti andmetel palgatase riigi keskmise palga sarnane.
Eesti ehitusettevõtete liidu tegevdirektori Tarmo Lige sõnul maksavad kõrgemaid palku suuremad ehitusfirmad, mis tegelevad projektijuhtimisega ja kus pole oma töölisi. Ehitusprojekti juhti alla kolme keskmise palga eest tööle ei saa. Madalamad palgad on vähem oskusi nõudvatel ehitustöödel.
