Keskpanga asepresident: hoiu-laenuühistu risk jääb liikmete kanda

 (13)
 Madis Müller
Madis MüllerFoto: Tiit Blaat

Viimastel aastatel hoogsalt kasvanud hoiu-laenuühistute puhul jäävad riskid nende liikmete kanda, rääkis Tallinnas ühistupanganduse konverentsil Eesti Panga asepresident Madis Müller.

"Eesti finantssektor on üsna panganduskeskne ja lisakonkurents hoiu-laenuühistute, ühisrahastuse ning era- ja riskikapitalifondide näol on Eesti finantsmaastikul tervitatav nähtus. Augusti lőpus tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut, millel oli kokku üle 9000 liikme. HLÜde hoiuste ja laenude maht on märkimisväärselt kasvanud, mistőttu on kindlasti suurenenud ka nendega seotud riskid," rääkis Madis Müller.

Mülleri sõnul peaksid HLÜde liikmed olema piisavalt kursis ühistu tegevuse ja riskidega. "Erinevalt pankadest ei teosta hoiu-laenuühistute tegevuse üle järelevalvet finantsinspektsioon ning nőuded nende kapitalile ja riskijuhtimisele on leebemad. Samuti ei taga riik hoiu-laenuühistutesse hoiustatud raha," ütles Müller.

Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele ja sellest vaatenurgast ei kätke hoiu-laenuühistud finantsstabiilsusele suuri riske, sest HLÜde hoiuste mahu suurenemisele vaatamata moodustab see vaid 0,5% pangandussektori hoiuste kogumahust, teatas keskpank.

HLÜde hoiustemaht on aastast 2010 pea nullist kasvanud tänavu ligi 60 miljoni euroni. HLÜde finantsvõimendus on samuti kasvanud: kui 2010. aastal moodustasid võlgnevused finantsasutustele HLÜde kohustustest umbes viiendiku, siis nüüd ulatub nende osakaal juba kolmveerandini.