Keskpanga juht püüab muuta arvamust, et lehmad on parem kui kuld
Hiina ja Kasahstani vahel asuva riigi Kõrgõzstani keskpanga juhil on unistus, et igaühel oleks säästud veiste asemel kullas.
Keskpanga juht Tolkunbek Abdygulov ütles Bloombergile, et tema unistus on, et igaühel kuuest miljonist kodanikust oleks vähemalt 100 grammi ehk kolm ja pool untsi kulda. Kuld on selle Kesk-Aasia riigi suurim ekspordiartikkel.
„Kuld säilib kaua ning vaatamata rahvusvahelisel turul hinnakõikumistele, ei kaota ta säästuna väärtust,“ lausus ta. „Ma püüan selle unistuse täitmist kiirendada.“
Juba kaks aastat on keskpank eraisikutele kangidena kulda müünud. Kokku on sedasi müüdud umbes 140 kilogrammi kulda, ütles 40-aastane Abdygulov.
„Me usume, et suudame oma rahvast harida, et nad hajutaksid sääste likviidsematesse varadesse, mis säilitaksid väärtust,“ lausus ta. „Maapiirkondades on jätkuvalt investorite ja säästjate lemmikvaraklassiks lehmad.
Kõrgõzstani keskpank toodab eri suuruses kullakange ja –plaate, mis kaaluvad ühest grammist saja grammini.
Keskpankuri sõnul on tema plaan realistlik, kuigi see tähendaks, et rahvas vajaks umbes 600 tonni kulda, mis võrdub riigi 30-kordse aastase kullatoodanguga. Ta ei täpsustanud, millise aja jooksul võiks igal kodanikul olla sada grammi kulda.
Inimesed saavad hoida kulda kommertspankade või keskpanga turvalaegastes. Mõned inimesed eelistavad kulda kodus hoida või isegi maa alla matta.
„Kõrgõzstanis on kuld alternatiivne investeering,“ lausus ta. „Keskpank tagab kulla likviidsuse, kuna lisaks müügile ma ka ostame seda.“
Kui Abdygulov sai 2014. aastal keskpanga juhiks, otsustati, et kulla osa keskpanga reservides peab kasvama. Praegu moodustab see umbes kümme protsenti kahe miljardi dollarilisest valuutareservist. Kui aastaid oli keskpangal 2,6 tonni kulda, siis alates 2012. aastast on see kasvanud 2016. aasta kolmanda kvartali lõpuks enam kui 70 protsenti, 4,5 tonnile.
Kõrgõzstan toodab aastas umbes 20 tonni kulda.
Jaapanis Nagoya ülikoolis ja Põhja-Texase ülikoolis magistriõpingud läbinud Abdydulov jagab säästjatele "kolme osa" nõu – osa säästudes võiks olla rahvusvaluutas somis, osa välisvaluutas ja osa kullas.
