Ligi rääkis Päevaleht Online´ile, et küsimust on juba arutatud ka panga nõukogu esimehe Jaan Männikuga ning teema on igal juhul õhus. Siiski märkis riigikogu liige, et avalikkuse mure keskpanga üle on veidi äärmusesse kaldunud ja norivaks muutunud. „Peaks meelde tuletama, et tegemist on põhimõtteliselt hästi sõltumatu organisatsiooniga, mille panus ei piirdu krediitkaartide ja kauni hoonega.“

Ligi väitel saab ka Eesti Pank aru, et kulusid tuleb kokku hoida ning palgaküsimusega on põhjust tegeleda. „Mingisuguse suure sõjaga ei kavatse mina sinna minna,“ rääkis ta ning lisas, et kavatseb esmalt rahuliku uurimisega vajalikud numbrid selgeks teha. Praegu ei ole Ligil võimalikest kulude suurustest veel aimu.

Mehe ei sõnul ei rutta ta tegelikult kiitma plaani riigiettevõtete palkade kärpimise kohta ning eraldi teemana tuleb arvestada ka palkade konkurentsivõimet. Keskpangas tuleb kõigepealt hinnata töökohtade ja palgakärbete vajalikkust, Ligi hinnangul kõikide palgast lihtsalt protsendi lõikamine midagi sisulist endaga kaasa ei too.

Seda Ligi veel öelda ei osanud, kas nõukogu ka iseenda palkade küsimust arutama hakkab. „Ma ei hakka siin midagi reklaamima,“ ütles ta ja lisas, et seadus ei anna nõukogule palgaküsimustes tegelikult üldse kuigi suurt võimu.

Küll aga möönis värske Eesti Panga nõukogu liige, et kindlasti oleks arutlust vääriv teema ka seadusemuudatus, mis nõukogule rohkem voli annaks. 

Pank vähendas nõukogu hüvitisi

1. jaanuarist hakkas Eesti Pangas kehtima uus kord, mille kohaselt vähenesid nõukogu liikmete hüvitised kolmandiku võrra.

Nõukogu esimehe hüvitise suuruseks on nüüd 26 000 krooni kuus ning nõukogu liikmete hüvitiseks 16 000 krooni kuus