94 protsenti riigisisestest internetikaubanduse maksetest tehti otse pangakontolt, kasutades Pangalingi teenust, teatas Eesti Pank.

Pangakaartidega tasusid eestimaalased 87 protsendi ulatuses teistest riikidest tehtavate internetiostude eest. 51 protsenti sellistest maksetest tehti krediitkaardiga ja 49 protsenti krediitkaardi funktsiooniga deebetkaardiga.

Umbes pooled pangakaardiga internetiostude eest tasujatest kasutasid väljaspool Eestit väljastatud kaarte.

Statistikaameti andmetel on internetikaubanduse kasutajate arv Eestis alates 2005. aastast pea kolmekordistunud.

Üle poole ehk ligikaudu 54 protsenti internetist ostjatest on naised. Ligikaudu kolmandiku interneti teel tehtud ostudest moodustavad kontserdi-, kino-, teatri- jm piletid ning samuti umbes kolmandiku reisi- ja majutusteenused.

26 protsenti moodustavad rõivad ja sporditarbed ning 15 protsenti raamatud, ajakirjad ja e-õppematerjalid.

Eurostati 2011. aasta lõpu andmetel on internetist kaupu või teenuseid tellinud isikute osakaal Eestis umbes kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus (vastavalt 16 protsenti ja 34 protsenti).

Samas on internetikaubanduse kasutajate arv Eestis viimase seitsme aasta jooksul suurenenud keskmiselt 24 protsenti aastas (Euroopa Liidus 13 protsenti).

Edaspidi kasvab internetikaubanduse kasutajate arv tõenäoliselt veelgi, sest möödunud aasta TNS Emori uuringu kohaselt plaanis iga viies elanik käesoleval aastal osta välismaistelt kaupmeestelt.

Eesti Panga maksestatistika kohaselt tehti tänavu teises kvartalis keskmiselt 763 000 kaardimakset päevas. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on kaardimaksete arv kasvanud kolm protsenti ja käive 12 protsenti, moodustades II kvartalis 2,3 miljardit eurot.