Rutkaste sõnul on Läti tööjõu maksukoormus suhteliselt kõrge, kõrgem nii OECD riikide keskmisest kui isegi Eestist ja Leedust, edastab Läti Delfi.

See tähendab, et meie ettevõtetel on kallim töötajaid palgata kui paljudel meie konkurentidel. Sestap oleks loogiline tööjõu maksukoormust alandada ning sealt vähenevad maksulaekumised kanda teistesse maksukategooriatesse. Kriis on tööjõumaksude alandamiseks sobiv aeg, sest kasu majandusele on oluliselt suurem,“ toonitas Rutkaste.

Ta märkis, et tööjõumaksude langetamine aitab kriisis töö kaotanud inimestel kiiremini tööturule naasta ning samal ajal ettevõtete konkurentsivõime turul suureneb.

Rutkaste sõnul moodustab Lätis tööjõu maksukoormusest suurema osa elanike tulumaks ning kohustuslikriiklik sotisaalkindlustuse maks. Seejuures on maksukoormus proportsionaalselt kõrgem neil, kes saavad madalamat palka.

„Kui tahame maksukoormust vähendada nii, et see väheneks just madalamapalgalistel, siis siin on kahjuks tulumaksu vähendamisega vähe ära teha, sest maksuvaba miinimum tähendab, et madalapalgalised maksavad juba nagunii madalat tulumaksu. Eelis tuleb sotisaalmaksust, mis on Lätis suhteliselt kõrge,“ rääkis Rutkaste, lisades, et tööjõu maksukoormust saaks langetada riikliku sotisaalkindlustuse makse langetamisega ning riigikassasse puudujääva osa saaks kompenseerida teiste maksude arvelt, näiteks käibemaksumäära suurendamisega.

Selleks, et kohustuslikku sotsiaalkindlustuse makse määra 4 protsendipunkti võrra langetada tuleks käibemaksumäära tema sõnul tõsta 2-3 protsendipunkti võrra, mis loomulikult tõstaks elanikkonna maksukoormust. Rutkaste sõnul soovitab keskpank tõsta käibemaksumäära ühe protsendipunkti võrra tagasi 22 protsendile ning ülejäänud osa kompenseerida mikroettevõtjate maksu ning teiste maksumäärade kaudu ning võimalik, et tuleb ka kehtestada sotsiaalmaksu miinimum.