Keskpankur: teise sambaga liitunutel on kogunenud oluliselt rohkem vara

 (19)
Jaanika Meriküll
Jaanika MeriküllFoto: Erakogu, Eesti Pank

Kas teise pensionisambasse investeerinud inimesed säästavad pensionieaks üleüldiselt rohkem kui need, kellel teist sammast pole? Tulemused näitavad, et keskmiselt on teise sambaga liitunutel netovarasid teise samba võrra ehk pea 8500 eurot rohkem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll keskpanga blogis.

Et mõista, kuidas inimesed vabatahtlikult pensionipõlveks säästavad, võrdlesin nende inimeste varasid ja võlgu, kelle jaoks oli teise sambaga liitumine vabatahtlik. Selleks kasutasin esindusliku valimi põhjal kogutud registriandmeid 2017. aastast ja sobitamisanalüüsi (matching). Viimane võimaldab võtta arvesse teise sambaga liitunute ja mitteliitunute erinevusi vanuses, sissetulekus ja teistes jälgitavates tunnustes. Kuna teise pensionisamba sünnist oli uuringu ajaks möödas juba 15 aastat, on teise sambaga liitunutel kogunenud sambasse märkimisväärne summa. Samal ajal on sambaga mitteliitunutel olnud piisavalt aega, et leida teisele pensionisambale alternatiiv ja paigutada oma säästud sinna.

Analüüsist selgus, et liitunutel on märksa rohkem investeeringuid kolmandasse pensionisambasse. Oluline erinevus teise pensionisambaga liitunute ja mitteliitunute vahel tuleb aga välja reaalvarades, sest teise sambaga inimestel on tunduvalt rohkem nii kinnisvara kui ka osalusi ettevõtetes. Mitteliitunutel on vähem võlgu, kuid mitte piisavalt, et korvata nende halvemat varalist seisu. Seega pole teise sambaga liitunute ja mitteliitunute netovarades (st varadest on lahutatud võlad) statistiliselt olulist erinevust. Teise sambaga liitunute kasuks muutub erinevus statistiliselt oluliseks alles pärast seda, kui liidame ka teise samba varad.

Seotud lood:

Kõige tähtsam erinevus võrreldes varasema, 2013. aasta andmetega tehtud analüüsi ja uue analüüsi vahel on see, et koos teise samba varadega arvestatuna on liitunute netovarad nüüd ka statistiliselt oluliselt suuremad kui mitteliitunute varad. Eelmiste andmete alusel oli erinevus küll arvuliselt suur, kuid statistiliselt ebaoluline.

Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvab teise samba varade väärtus ja seega ka lõhe teise sambaga liitunute ja mitteliitunute varades. Teise sambaga liitunutel oli 2017. aasta lõpus netovarasid keskmiselt 15 000 eurot rohkem, ning sellest 8500 eurot tuli teise samba varadest. Mitteliitunud ei ole aga suutnud teisest sambast loobumist korvata sellega, et investeerivad pensioniks iseseisvalt. Sellest analüüsist ei saa järeldada, et vabatahtlikult säästaksid inimesed pensionieaks sama palju kui kohustusliku teise samba korral.

Märkused. Kuna teise sambaga liitumise valik ei ole neis kohortides olnud juhuslik, kasutatakse võrdluseks sobitumisanalüüsi (matching), mis võimaldab võrrelda teise sambaga liitunute ja mitteliitunute finantsseisundit, võttes arvesse nende vanust, sissetulekut, tööstaaži, hõiveseisundit, haridust jms sotsiaal-demograafilisi muutujaid. Analüüsist on välja jäetud 1% kõige vaesemaid ja 1% kõige rikkamaid. *,**, *** tähistavad statistilist olulisust, vastavalt 10%, 5% ja 1%. Vaatluste arv oli 3224.