Keskturu omanikke ähvardab miljoninõue
Turukaubandust esindava vandeadvokaadi vanemabi Aldo Kaljuranna hinnangul on nõue alusetu, kuna lammutamine ei olnud ebaseaduslik, nagu Pepekala väidab. Samuti leiab Turukaubandus, et elektrikatkestuses turu omanikfirma süüdi ei olnud ja sellist kahju ei saanud tekkida, ütles Kaljurand BNS-ile.
Turukaubanduse kaitse tugineb Kaljuranna sõnul tõsiasjale, et paviljoni lõhkumisega seotut on uurinud ka politsei ning see kriminaalasi on lõpetatud süüd tuvastamata. “Kahjunõue on sulepeast välja imetud,” avaldas advokaat arvamust.
Paviljon kuulus Kaljuranna kinnitusel demonteerimisele rendilepingu lõppemisel, samuti pidi selle lammutamna seoses ebasanitaarse olukorraga. “Järelikult oli kõik seaduslik,” nentis ta.
Pepekala esitas kahjunõude hagi AS Turukaubanduse vastu kolme aasta eest lammutatud paviljoniga seotud elektrikahju nõudes juba 1999. aasta novembris. 2000. aasta juunis täiendas Pepekala hagi paviljoni lammutamisest tekkinud 1,8 miljoni kroonise kahjunõudega.
Kohtuvaidlus on veninud, otsuse langetab linnakohtu kohtunik Aase Sammelselg 31. detsembril.
Tüli soomlastele kuuluva kalafirma Pepekala ja hiljem Keskturu erastanud AS-i Turukaubandus vahel sai alguse 1998. aastal, kui keskturu suuremad rentnikud asusid vahendeid valimata oma potentsiaalseid konkurene turult välja tõrjuma.
Tormilised südmused tipnesid 1999. aastal noore lihamüüja surmaga, kes hukkus turule liha tuues pommiplahvatuse läbi.
OÜ Pepekala kuulub soomlastele Jussi Valtteri ja Pertti Valtteri Tervonenile ning Reet Rohesalule, ettevõtte juhataja on Pertti Tervonen. Kalade, vähiliste ja kalatoodete müügiga tegeleva ettevõtte mullune käive oli 5,12 miljonit krooni ja kahjum ulatus 104.000 kroonini.
1998. aasta lõpus keeldus keskturu toonane juhtkond — Margus Kuustik ja Vadim Polištšuk -, kellega seotud ettevõtted turu hiljem erastasid, Pepekala müügiluba pikendamast.
AS-i Turukaubandus moodustasid keskturu rentnikud osaühingud Abring ja Lepla Kaubandus 1999. aastal, pärast keskturu erastamist sama aasta juulis AS-id Keskturg ja Turukaubandus ühendati. Abringile kuulub 80-protsendiline osalus AS-is Turukaubandus, Abrinigi aktsiad kinkis keskturu erastamistehingutega kuulsaks saanud turu kommertsdirektor Vadim Polištsuk 2000. aasta lõpus oma pojale Andreile.
Alates tänavu kevadest kulub 20-protsendiline osalus AS-is Turukaubandus AS-ile Dzebeti, mis on keskturu haldushoone pikaajaline rentnik. Dzebeti osales turu erastamisel Turukaubandusele konkureeriva pakkumise koosseisus, ajakirjandus kahtlustas juba kahe aasta eest, et pakkujad olid omavahel kokku leppinud.
AS Dzebeti, mis haldab ka Õismäe Kullerkupu kauplust ja turgu, juhatuse liikmed on äriregistri andmetel Vadim Polištšuk ja keskturu juhataja Margus Kuustik, kes kuulub ka AS-i Turukaubandus juhatusse.
Tallinna linn müüs Keskturu skandaalse erastamiskonkursi järel AS-ile Turukaubandus 1999. aasta juulis. Turukaubanduse osanikega oli keskturu juhtkond sõlminud aastateni 2012-2018 kestvad rendilepingud. Rendilepingud läksid turu aktsiate müügi järel üle uuele omanikule.
Ajakirjanduses allmaailmaga seostatud Turukaubanduse AS pakkus 15 miljoniga müügis olnud aktsiate hinnaks 16 miljonit krooni ja investeeringuteks kuni 2003. aastani 20 miljonit krooni.
AS Turukaubandsuse käive oli eelmisel aastal 14,9 miljonit krooni ja kasum 1,78 miljonit. Kui keskturg oli linna omanduses, töötas see sama juhatuse all vaid 150.000-kroonise kasumiga, seega ei toonud kaks korda ebaõnnestunult erastada püütud, maksupettuste ja korruptsiooniga seotud AS Keskturg Tallinna linnale suurest käibest olenemata olulist kasu.
Tallinna volikogu kinnitas keskturu aktsiate müügiviisi 1999. aasta kevadel, eelistades avalikule enampakkumisele eelläbirääkimistega müüki, mis volikogu opositsiooni hinnangul soosis turu mahamüümist sellega seotud isikutele.
