“Esimesel aastal andsid kaks puud üheksa pähklit, teisel 86, niimoodi ikka tuli juurde ja enne külma oli neid 1150 tükki,” peab endine Kihnu majakavaht Mihhailov arvestust. Tänavune saak tuleb siiski tagasihoidlik, kirjutab Postimees.

Kreeka ehk väärispähkli puud, mida nüüd on juba viis, on Eesti talvedega kohanenud, kuigi viimane külm näpistas ühe istikutest ära ja kahandas vanematel paar oksa lehetuks.

Ühe, kõrguselt maja-räästast üle ulatuva puu otsas troonib roheline vili, mis kuu aja pärast alla potsatab ja siis nagu kastan kesta pooleks lööb.

Eelmisel sügisel pani Mihhailov liivakasti 20 Ukrainast toodud ja niisama palju koduõues valminud pähklit, et neist istikuid saada. Kastid talvitusid keldris, vajalikus niiskuses ja ühtlase temperatuuriga, kuid võrseid ei tulnud. Mis puudu jäi, ei oska Mihhailov seletada.

Sadama pool, Säärekülas, kasvab teisegi kihnlase aias kreeka pähkli puu. Aga Eestisse sõjaväeteenistusse saadetud ja siin oma armastuse leidnud Mihhailov tahab, et neid lõunamaiseid puid kasvaks igas saare aias. “Las meenutavad — üks Ukraina inimene elas siin, tema neid kasvatama hakkas,” mainib Mihhailov.

Kreeka pähkli kodumaa jääb Euroopa lõunaossa ja Kaspia mere ümbrusesse, aga ka Lõuna-Hiinasse ja Lääne-Indiasse.