Kiik: pensionireformil on tugevaid pooldajaid ja vastaseid, aga pensioniks kogumine on endiselt hea mõte

 (7)
Tanel Kiik
Tanel KiikFoto: Madis Veltman

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond), kes on üks värskelt avaldatud pensionireformi eelnõu väljatöötajatest, ütles Ärilehele, et kõikide ettepanekud ja kommentaarid eelnõule on oodatud ning arvas, et Martin Helme varasem kommentaar sellest, et valitsusel on nagunii kõik otsustatud, oli lihtsalt huumor.

Sotsiaalminister Tanel Kiik kirjeldas, et teiste koalitsioonierakondadega pensionireformi eelnõud kokku pannes oli tuliste arutelude all eelkõige kolm põhilist punkti. Esiteks, kas lubada teise sambaga taasühinemist ja millise aja tagant või peaks see olema põhimõtteline.

"Jõudsime järeldusele, et (taas)liitumine või väljumine ei tohiks olla kergekäeline otsus, aga tahame jätta paindlikkust, et inimene saaks soovi korral uuesti ühineda. Näiteks kui nooremana pensioni peale niiväga mõelda ei tahetud, aga hiljem on soov endale ikkagi luua võimalus uuesti raha koguma hakata." Ministeeriumite kooskõlastusringile esitatud eelnõusse sai kirja, et inimesel on pärast maksete peatamist uuesti võimalus sissemaksed taastada 10 aasta möödudes.

"Teiseks arutasime pikalt väljamakse piirsumma üle, et kas see peaks olema 10 000 või rohkem või vähem. MInistrite ja ametnikega arutelul tundus, et summasid mõne tuhandega siia-sinna liigutades see suurt pilti ei muudaks, seega kui on kogutud vähem kui 10 000 eurot, makstakse see ühe väljamaksega, kui suurem, siis kahes osas," selgitas Kiik.

Seotud lood:

"Veel on hea meel, et jõudsime kokkuleppele, et pensionieas raha väljavõtmisel on tulumaksumäär 10% ja eluaegse väljamaksega lepingu sõlmides 0%." Eelnõu kohaselt on aga enne pensioniiga raha väljavõttes vajalik maksta riigile tulumaksu täies mahus ehk 20%.

Kiik rõhutas, et nad on eelnõud tehes kohtunud paljude turuosaliste-finantssektori esindajatega, sh Eesti Panga esindajatega.

Kas minister kohtas reformile palju vastuseisu, kuivõrd ühiskonnas on see tekitanud juba praeguseks väga tugevat kriitikat? "Suur üksmeel on olnud selle suhtes, et väljamaksete süsteemi peaks parandama ja paindlikumaks tegema. Samuti see, et inimesed saaksid ise oma investeeringuid suunata. Ma olen aru saanud, et enim vastuseisu on tekitanud tööeas väljamaksete võimaldamine. Aga selle kohta ma rõhutan endiselt, et pensioniks kogumine on hea mõte ja teisest sambast loobumine võib tulevikus tähendada madalamat pensionit. Kindlasti on mõistlik pensionieaks valmistuda."

Kiik rõhutas, et nüüd kui eelnõu ministeeriumitele kooskõlastuseks ja ettepanekute tegemiseks laiali saadeti, oodatakse kõigilt panustamist ja laiapõhjalist debatti. Kiige juhitav sotsiaalministeerium teeb omalt poolt samuti kindlasti ettepanekuid, oli minister kindel. "Ootan eelnõule elavat debatti."

Kiige arvates võis rahandusminister Martin Helme Eesti Panga korraldatud pensioniteemalisel seminaril esinedes pigem nalja teha kui ütles, et reformi vastased võiksid parem asjaga harjuma hakata, mitte vastu seista, sest kõik on juba otsustatud. "Ma ei ole ise seda sõnavõttu kuulnud, aga vast see oli Helmel huumoriga öeldud. Kindlasti on reformil tugevaid pooldajaid ja vastaseid, aga selle läbiviimine on üks meie koalitsioonileppe punkte, mida me täita kavatseme," ütles Kiik.

Pensionireformi seaduseelnõu arhitektideks on valitsuskoalitsiooni esindajad ja reformi ettevalmistamist koordineerinud töörühm koosseisus Martin Helme, Tanel Kiik, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kiitis, et erinevalt mitme kriitiku hirmujuttudest on koalitsioon valinud vastutustundliku tee ning lubas samuti kaasata erinevaid osapooli. "Seadusemuudatus tuleb seetõttu kvaliteetne," ütles Seeder.

„Protseduuri kõrval on muidugi kõige olulisem seaduse sisu. Ministeeriumi poolt koostatud eelnõu on vägagi sarnane Isamaa poolt 2018. aastal välja käidud ettepanekuga, mis avab suletud II pensionisamba süsteemi konkurentsile ning annab inimestele valikuvabaduse enda säästude üle ise otsustada," ütles Seeder.

Seeder meenutas, et isegi kui seadus ei jõustu 1. jaanuarist ei ole see takistavaks asjaoluks. „Isegi kui seadus jõustub veebruaris oleme me pensionireformiga graafikus. Reaalsed toimingud avalduste esitamiseks toimuvad alles 2020. aasta suvel ning see annab kõigile osapooltele piisavalt aega, et valmistuda. See tähendab ka erinevate IT-lahenduste ettevalmistamist. Seetõttu on oluline, et kõikide oluliste osapooltega on läbi räägitud. Praegune reformi ajakava on realistlik ning 2021. aastast on meil võrreldes tänasega kordades paindlikum pensionisüsteem."

Loe esialgse eelnõu seletuskirja SIIT.