Justiitsminister Kristen Michali sõnul on 2011. aasta juulis jõustunud vastutustundliku laenamise regulatsioon praktikas näidanud, et laenuandjad ei täida seda sellisel kujul piisavalt, et inimeste huvid oleks kaitstud ning keegi ei võtaks kohustusi, milleks ta tegelikult võimeline pole, teatas ministeerium.

„Kuna laenuandjad on tõlgendanud vastutustundliku laenamise põhimõtteid väga laialt ning tihtipeale laenuvõtja kahjuks, otsustasime neid tingimusi täpsustada, et inimesed ei võtaks neile ülejõu käivalt kallist laenu,“ lausus justiitsminister.

„Kuigi kehtiv vastutustundliku laenamise regulatsioon ütleb, et laenuandja peab veenduma laenuvõtja võimes laen ka tagasi maksta, ei pöörata sellele seni piisavat tähelepanu. Uus eelnõu täpsustab aga täiendavad kohustused, mida laenuandja peab jälgima, et välistada laenu andmist inimesele, kes seda hiljem tagasi maksta ei suuda. Laenuandja peab tulevikus veenduma, et laenajal ei teki tagasimaksmisega probleeme,“ ütles minister.

Laenuandja peab ministri sõnul kontrollima laenaja varalist seisu ja vaatama, kas laenajal on regulaarne sissetulek. Lisaks peab laenuandja kontrollima, ega laenajal pole varasemaid makseprobleeme, aga ka seda, kuidas mõjutaks laenaja majanduslikku seisu võetud kohustuse suurenemine näiteks intressi tõusu tagajärjel.

Kindlasti tuleb laenu andmisel vaadata ka laenaja juba võetud kohustusi. "Kõik muutused on selgelt ühes suunas – eesmärk on vähendada võimalust, et inimesed võtavad kiirelt otsustades neile üle jõu käiva kohustuse ja sattuvad selletõttu juba teistesse probleemidesse,“ sõnas Michal.

Seaduseelnõu üks olulisem täpsustus on laenuvõimekuse hindamise osas, kus määratakse selgemalt ära, et laenuvõimelisuse hindamise kohustus on edaspidi laenuandjal, kes peab hindama, kas laenuvõtja suudab võimalikku kohustust täita või mitte. Praeguse üldisema sõnastuse taustal jätavad laenuandjad selle hindamise laenaja enda vastutusele.

Teine suurem muudatus, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ettevalmistatud, puudutab laenamist ja laenu andmist puudutab. See saab teoks läbi reklaamiseaduse muutmise, kus piiratakse tarbijakrediidi reklaamide sisu ainult esmavajaliku infoni, mis peaks piirama emotsiooni ajel tehtud otsuseid laenu võtmisel.

Näiteks peab eelnõu kohaselt tarbijakrediidi reklaam sisaldama ainult infot laenuandja või vahendaja ning osutatava teenuse kohta. See tagab esitatava info neutraalsuse ning välistab edaspidi kahetimõistetavate lubaduste andmise ja emotsionaalse fooni loomise laenureklaamides.