Kiirlaenukontorite seire käigus tuvastati rida puudusi

 (3)
SMS laen
SMS laenFoto: Andres Putting

Andmekaitse Inspektsioon tegi möödunud aasta oktoobrist tänavu aprillini koostöös tarbijakaitseametiga kiirlaenuandjate seiret eesmärgiga saada ülevaade sellest, kuidas kiirlaenuandjad klientide isikuandmeid töötlevad. Seire käigus tuvastati rida puudusi.

Inspektsiooni seires osales 19 ettevõtet, millest üheksat jälgiti koos tarbijakaitseametiga. Kohapeal kontrolliti kolme ettevõtet. Vaatluse all olid isikuandmete koosseis, allikad, töötlemise eesmärgid, isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse, ja andmete säilitamistähtajad.

„Kui kogutavate andmete koosseisu, kasutatavate allikate ja isikute kategooriatega võis rahule jääda, siis puudusena hakkas silma, et enamik kiirlaenukontoreid polnud andmete säilitamistähtaegadele mõelnudki,“ kommenteeris Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. Ta pidas vajalikuks rõhutada, et klientide andmed ei peaks ettevõtte andmebaasis säilima igavesti, vaid neid tuleks säilitada ajaliselt üksnes niikaua, kui vaja.

Seire käigus võeti luubi alla:

1. BB Finance OÜ
2. Credit Invest OÜ
3. Express Credit AS
4. Ferratum Estonia OÜ
5. Folkia AS Eesti filiaal
6. HALL Laenud OÜ
7. OÜ Investhaus Pluss
8. isePankur AS
9. Kiirlaenud OÜ
10. MCB Finance Estonia OÜ
11. AS MiniCredit
12. Omalaen OÜ
13. Omaraha OÜ
14. Placet Group OÜ
15. Raha24 OÜ
16. SMS Laen AS
17. SNEL Grupp OÜ
18. Ziip OÜ
19. OÜ Trimo Investments

Seotud lood:

Andmekaitse Inspektsiooni poolt vaadatuna järgisid säilitamistähtaegadele sätestatud nõudeid korrektselt ainult kaks ettevõtet – SNEL Grupp OÜ ja Trimo Investments OÜ.

Andmete säilitamise osas soovitas inspektsioon enamikul seiratutel isikuandmete kaitse seadust paremini rakendada, juhtides tähelepanu tõigale, et lepingulisi kohustusi korralikult täitvate klientide puhul tuleb lähtuda raamatupidamisseadusest, mille kohaselt peab raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat. Lepingulisi kohustusi eiravate klientide osas soovitas inspektsioon andmete säilitamisel lähtuda nõude aegumise tähtaegadest.

Tarbijakaitseamet tundis seire käigus huvi lepingute sõlmimiseks kogutava teabe mahu, sisu ja tarbijate maksevõime hindamise aluste vastu. Amet jälgis, milliste andmete põhjal hindavad laenuandjad tarbijate maksevõimet lähtudes võlaõigusseaduses kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest (milliseid andmeid küsitakse laenutaotluse ankeedis, milliseid andmebaase/registreid uuritakse) ja kuidas laenuandjad täidavad lepingueelse teabe andmise kohustust, s.t. millisel hetkel ja viisil edastatakse tarbijatele tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja lepingudokument ning kas need vastavad sisult ja vormilt seaduses sätestatud nõuetele.

„Kuigi menetlused on praegu veel pooleli, võib öelda, et kõigi vaadeldud üheksa laenuandja tegevuses leidus võlaõigusseaduse rikkumisi ja sealjuures kahe ettevõtte puhul esines puudusi maksevõime hindamisel,“ ütles ameti peadirektor Andres Sooniste.

Krediidiandjad kasutavad küll eri andmebaase, kuid kõik ettevõtted ei küsi ega analüüsi pangakonto väljavõtet olenemata asjaolust, et võlaõigusseaduse järgi peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sealjuures regulaarse sissetuleku ja varasemate maksekohustuste täitmise - lisaks laenukohustustele igakuised muud maksed, nt kommunaalkulud, tasud mobiilsideoperaatoritele.

„Oluline on, et laenuandja analüüsiks, kas pärast kõigi rahaliste kohustuste täitmist jääb tarbijale mõistlik summa igapäevaseks toimetulekuks,“ lausus Sooniste.