Suurimad toetuse saajad on AS Viimsi Vesi ja Strantum OÜ. Viimsi veekorralduse parandamiseks suunab KIK ÜFist 12,2 miljonit eurot ning Strantumi Harku valla veemajandusprojekti toetab 9,7 miljoni euroga.

"Suures osas Viimsist on joogivesi tänu ainulaadsele tehnoloogiale ja eurorahade toel tehtud investeeringute esimesele etapile muutunud kvaliteetseks. KIKi seekordne rahastusotsus võimaldab ära teha ka teise investeeringute etapi. Selle raames uuendatakse Muuga küla veevarustussüsteem ning reoveepuhasti, mis hakkab tulevikus teenindama kogu Viimsi valda," ütles KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Teistest maakondadest on üks suurima toetussumma saaja Valga Vesi AS, kes rekonstrueerib enam kui 2,1 miljoni euro eest Valga linna ühisveevärki ja kanalisatsioonisüsteeme.

Keskkonnaministri sõnul on Eestis tänu suurtele investeeringutele tekkinud viimastel aastatel veemajanduses väga tugev tehnoloogiline oskusteave, mida on võimalik nüüd pakkuda riikidesse, kus veemajandusse alles hakatakse investeerima. „Meie vee-ettevõtjad saaksid oma oskuste ja infoga kindlasti mitmetes riikides kasulikud olla,“ ütles ta.

Lisaks Harju- ja Valgamaale suunatakse ÜFi vahendeid veel Läänemaale, Järvamaale, Viljandimaale, Võrumaale, Jõgevamaale ja Lääne-Virumaale.

Neljandasse veemajanduse infrastruktuuri taotlusvooru esitati 20 taotlust, kus sooviti ÜFist kokku taotleda 65,3 miljonit eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine.

Perioodil 2007-2013 on tänaseks KIK otsustanud kokku toetada 86 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi. Koos neljanda taotlusvooru positiivsete otsustega on KIK suunanud veemajandusse ligi 464 miljonit eurot.