Killustiku pärast puhkes sõda
Hoogsaima ehitustegevusega Tallinna ümbruses valmistutakse kasutusel olevatest paekivikarjääridest tuleva killustiku ammendumiseks. Samal ajal takistavad Harjumaa vallad uute karjääride avamist.
Killustik on ehitusplatsil sama tähtis nagu jahu pagaritöökojas. Kui ilma jahuta ei saa saia, siis killustikuta ei saa betooni. Tegemist on ka asfaldi, teetammide ja vundamendialuste ühe peamise koostisosaga. Killustikuta lihtsalt ei ehitata.
Lasnamäe elanikud läkitasid kultuuriministeeriumile palve võtta linnaosa muinsuskaitse alla, et peatada paekivikarjääride rajamine nende majade asemele. Selline väljamõeldis võib osutuda ka tõeks, sest Lasnamäe elamurajooni all asub riigi väärtuslikem ehituskivilade.
Kose valla elanikud on esile tõstnud maa-aluse jõe ja muinaspõllud, et tõrjuda paljast mõtetki rajada looduse rüppe Tammikule paekivikaevandus.
Vaatamata kohalike vastuseisule andis keskkonnaministeerium tänavu väga selge vihje, et riik kavatseb Nabalas kaevandamisele rohelist tuld näidata, kuulutades maardla riiklikuks. Niimoodi võttis riik kohalikelt omavalitsustelt õiguse ise maavara üle otsustada.
Kaevanduse keskkonnamõju hindamine on alles pooleli. Uuringute läbiviijal Tallinna Paekivitoodete Tehasel tundub olevat aga õigustatud lootus saada kaeveluba, kui uuringud seda toetavad.
Vene rulett
Nabala maardla Tammikule alternatiivsed kaevandamiskohad asuvad naabervaldades, kes kasutavad koselastega sarnast taktikat. Sakulastel on Tagadi ja Kohilal Pahkla kaitseala.
Valdade tegevus sarnaneb Vene ruletiga. Antakse aru, et pauk tuleb, kuid loodetakse, et see tapab naabri.
Tammiku piirkonna uurimisse miljoneid matnud Tallinna Paekivitoodete Tehase juht Vladimir Libman vannub kõigi teada olevate pühaduste nimel, et tema kava Nabalas kaevandada on inimestele ja loodusele ohutu. “Uskuge mind, ma ei hävita maad, millel ise oma suguseltsiga elan,” kinnitab Libman. “Kui uuringud näitavad, et kaevandus on ohtlik, siis seda ei tule.”
Tegelikult on Libman juba tehtud geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute ning kaevude vee seire põhjal veendunud, et Nabalas saab edukalt kaevandada. Tänapäevane kaevandustehnoloogia vähendab oluliselt mõju keskkonnale. Näiteks kui kohalikud elanikud kardavad lõhketööde mõju kolme kuni viie kilomeetri kaugusele, siis kaevandajate kinnitusel ulatub see vaid 800 meetrini.
Kui keskkonnauuringud annavad kaevandusele soodsad tulemused, siis tõenäoliselt asuvad keskkonnaministeerium ja kaevandusfirmad kohalike elanike tõrksust murdma kohtu kaudu, et vastsed looduskaitsealad likvideerida. Poliitikutel ja keskkonnaministeeriumil tuleb alla neelata mõru pill, sest tegemist oleks esmakordse looduskaitseala likvideerimisega taasiseseisvunud Eestis.
Tartu maantee ehitatakse Soome kivist
Killustikutööstuse kriisi tõttu kavatseb maanteeamet uue Tartu maantee ehitada Soome graniitkillustikust.
Samal ajal kui paljud asjatundjad peavad Eesti killustikku uute teede ehitamiseks liiga halvaks, kiidavad tee-ehitajad kodumaise materjali täiesti sobivaks.
“Uute kiirteede ehitusstandardid on sellised, et Tartu maantee ehitamiseks vajalik killustik ostetakse Soomest või Rootsist,” ütleb maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefelds. “Kui teel sõidab 10 000 autot ööpäevas, siis paekivikillustik muutub paari aastaga pudiks.”
Kvaliteetse graniitkillustiku vastupidavus on paekivi omast mitmeid kordi suurem. Kui madalamates täitekihtides võib loota kohalikule materjalile, siis ülemise 20 sentimeetri teekatte sees saab olema vaid importmaterjal.
Kohalik killustik välistatud
Eesti Põlevkivi killustiku kasutamise uute kiirteede ehitamisel välistab Tsefelds aga täielikult. Ida-Virumaalt toodav materjal kuulub kolmandasse kuni neljandasse kvaliteediklassi, mis muudab ta kasutatavaks vaid külavaheteede ja ehitusplatside täitematerjalina.
Maanteeameti seisukohta toetab ka keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Rein Raudsep. “Importkillustik on mitu suurusjärku parem,” ütleb Raudsep.
Kuid Eesti ühe juhtiva teedeehitusettevõtte TREV-2 nõukogu liige Lembit Makstin teeb Tsefeldsi väited pihuks ja põrmuks. “Aheraine killustikku ei saa kasutada üksnes mõistuse puudumisel, kui ei tehta piisavalt head inseneritööd,” lausub Makstin.
“Me peame endale selgeks tegema, kellele tahame anda tööd: kas oma inimestele või Soome kaevandustele ja Venemaa pargaste omanikele.”
Graniitkillustik on paekivist tugevam, kuid sellist tugevusvaru pole teede ehitamiseks tegelikult vaja, kinnitab ehitusspets. “USA normide järgi võiksime sellest kivist kohe ehitama asuda, kuid meie ametnikud soovivad ennast lihtsalt importmaterjaliga üle kindlustada – et ometi midagi ei juhtuks,” lausub Makstin.
Makstin remontis alles hiljuti Petrerburi maanteed. Ta kinnitab, et 30 aastat tagasi väga viletsast killustikust ehitatud tee tamm oli nii heas korras, et piisas üksnes asfaldikihi uuendamisest.
Soome graniiti peab kasutama üksnes ülemises nelja sentimeetri paksuses asfaldikihis, et see peaks vastu naelkummidele, väidab Makstin.
Eesti killustik müüakse naabermaadesse
Kaevurid lubavad muuta killustiku sama tuntuks nagu oli Eesti eksportvõi Pätsu ajal.
Eesti Põlevkivi nõukogu kinnitas oktoobris arenguplaani, mis näeb ette killustiku tootmist mahus, mis läheneb poolele Eesti killustikuturu mahust.
Aastakümneid aherainemägedesse kuhjatud kivi saab muuta nii kodu- kui ka välismaal nõutud tooraineks, on veendunud kaevandusfirma uus juht Ilmar Jõgi.
Kui Tallinna lähiümbruse ehitustandreil küünib killustiku hind 140 kroonini, siis näiteks Saksamaal võiks selle eest saada 250 krooni.
Sillamäe sadam on kohe valmis alustama Eesti Põlevkivist saabuvate killustikukoormate pargastele laadimist.
Jutt käib aastas ühest miljonist tonnist, mis peaks veetama Riiga Daugava suudmesse, kuid ka Neeva suudmesse Peterburi. “Meie killustiku kvaliteet on nii hea, et sellest saab teha ükskõik mida,” ütleb Aidu karjääri ülem Aleksandr Tultsˇinski. “Nõukogude ajal saatsime aherainet vagunitega Venemaa teede ehituseks, ilma igasuguse töötluseta.”
Kaevandamise aheraine kujutab endast põlevkiviga segatud ning kaetud kivitükke. Tšehhist ostetav tehnika puhastab pae põlevkivist, mis ei pea külmale ja niiskusele vastu.
Töötlemise käigus tekib ligi 55 protsenti killustikku ja ülejäänud põlevkivipudi sobib tooraineks keemia- ja tsemenditööstusele.
