If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast, teatas firma.

If Kindlustuse varakindlustuse vanemtootejuhi Merko Kimsto sõnul on levinud arusaam, et korstnapühkija ametliku akti puudumisel ei hüvita kindlustusselts kahju.

"On muidugi hea, kui küttekehad ja korsten on hooldatud kutsetunnistust omava korstnapühkija poolt, kuid seda meie eramaja puhul ei nõua, samuti ei nõua me ametlikku akti tehtud tööde kohta. Piisab ka sellest, kui inimene ise vähemalt korra aastas korstnaid puhastab, kahju juhtudes on meie jaoks piisavaks tõestuseks ka inimeste ütlused ning töövahendite ettenäitamine," lisas Kimsto.

Kaks aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija.