KAHJUKINDLUSTUS: teravas konkurentsis löödud haavad vajavad parandamist
Kindlustusfirmad tahavad endiselt turgu ümber jagada
Eesti kahjukindlustusseltsid peavad odava kindlustuse müügiga saadud kahjudest kosumiseks hankima lisakapitali või ühinema. Kõik 15 kahjukindlustusseltsi teravale konkurentsile vastu ei pea. Peaaegu kaks aastat alanenud kindlustustariifid jõudsid põhja selle aasta alguses. Nüüdseks on tariifid aeglaselt tõusma hakanud, kuid aasta alguses sõlmitud lepingud toodavad kindlustajatele kahjumit. Kuna ka finantsturud on madalseisus, siis ei too investeeringud kindlustusseltsidele kasumit. “Kindlustusseltside likviidsus, maksevõime ja omakapital vähenevad, samas kasvavad kahjunõuded, käsitlus- ja administratiivkulud,” kirjeldab Eesti kahjukindlustuse hetkeseisu kindlustusasjatundja Raivo Linnas.
Madal hind meelitab
“Suurte kahjude tõttu on seltsid üksmeelel, et kliendi võitmiseks kindlustust alla omahinna ei pakuta,” räägib Swiss Re Advisers’i Eesti esindaja Matti Klaar. Samas peab ta tasakaalu väga hapraks, sest siduvad kokkulepped puuduvad. “Küll leiab mõni kindlustusselts jälle ettekäände, et konkurendid madala hinnaga üle lüüa,” ennustab Klaar.
Kindlustajate hinnangul on nende kliendid üsna hinnatundlikud. “Eriti keskmise suurusega ettevõtted, kes viitsivad võtta suure hulga pakkumisi ja neid võrrelda,” selgitab Eesti Kindlustusseltside Liidu nõukogu esimees Taivo Saar. “Eraisikud seda ei viitsi, aga kui teise seltsi agent tuleb ja pakub neile kaks korda madalamat hinda, siis vahetavad nemadki kindlustusseltsi.”
Lambert Fenchurch Eesti tegevdirektori Kalmet Kala sõnul on hind esimene näitaja, mida ta kliendile sobivaid pakkumisi valides näitab. “Alles järgmiseks hakkame uurima muid lepingutingimusi.” Samas kinnitab Kala, et võtab pakkumised ainult nendelt seltsidelt, keda peab usaldusväärseks.
Ligi aasta kestnud hinnasõda koos langusega finantsturgudel seab kahjukindlustusseltsid olukorda, kus neil tuleb leida rahakas investor, ühineda või lõpetada pankrotiga. “See, kes leiab strateegilise investori, saab praegused kahjud kapitaliseerida ja uuele ringile minna,” ütleb esimesel poolaastal 27 miljonit krooni kahjumit saanud Leks Kindlustuse juhatuse esimees Raul Kastan.
Balti kaart mõjub
Nii panganduses kui ka kindlustuses köidab strateegilisi investoreid kõiki Baltimaid kattev esindatus. Kolme riiki hõlmava võrgu ülesehitamine on olnud kulukas, kuid meil on senisest lihtsam leida strateegilist investorit, arvab Kastan. “Saame mitme pakkumise vahel valida,” kinnitab ta. Võimalikke investoreid Kastan täna veel ei nimeta.
Pikaajalised investorid hetkekahjumeid üle ei tähtsusta, neid ahvatleb heale kasvupotentsiaalile viitav kindlustuspreemiate madal tase sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) võrreldes.
“Praegu pole Ida-Euroopa majandusväljavaated kõige paremad, kuid ennustan endiselt majanduse ja kindlustuse märkimisväärset kasvu tulevikus,” on edasikindlustusseltsi Swiss Re juhtkonna liige Rudolf Siegerist optimistlik.
Vastust küsimusele, kes arvatava suure kasvupotentsiaaliga turgu lõpuks jagama jäävad, ei tea praegu veel keegi.
