Oma vara kindlustanuid võib õnnetuse korral tabada uus häda, kui selgub, et nad pole lepingust õigesti aru saanud.

Heitlik Eesti ilm veab nii mõnegi rannaäärse elaniku suunurgad alla, sest iial ei või ette teada, millal meri jälle tuppa tungima hakkab. Mulluse jaanuaritormiga kaasnenud jamad kindlustusfirmast hüvitise kättesaamisega, muudavad inimesed ekstra ettevaatlikuks.

Toona kerkis takistus selle pinnalt, kas tavaline kodukindlustus katab merelainete ja üle-ujutuse kahju. Haapsalus Väikese viigi ääres elanud Aivar Õepa ämm oli just paigaldanud kalli maakütte, mille pump uputuses otsad andis. Kindlustus keeldus esimese hooga maksmast, ettekäändeks toodi mõistete vale tõlgendamine.

If Eesti Kindlustuse kahjukäsitluse lõunaregiooni juht Argo Karo selgitab mõisteid. Loodusõnnetuse risk (torm, rahe) hõlmab Karo sõnul ka tugeva tuule (21 m/s) tagajärjel tekkinud üleujutuste kahjustusi. Vee-avarii risk hõlmab purunenud kanalisatsioonist sisse valgunud vee tagajärjel tekkinud kahjustusi. Üleujutuse lisakaitse saab erikokkuleppel, st seda riski kindlustuse üldtingimustes ei ole.

Õepa leiab, et inimene võib ju lepingut lugeda, aga ta ei tule selle pealegi, et mõisteid võiks nii mitut moodi tõlgendada. Ta ise kahlas poolest põlvest saati vees, kahju sai nii maja kui ka mööbel. Temal kindlustusega probleeme ei tekkinud.

Georg Männik Ergo kindlustusest tunnistab, et praktikas on tõepoolest võimalikud olukorrad, kus kindlustuslepingust ei saada ühtemoodi aru. Tulemusena võivad tekkida kindlustusvaidlused, mille puhul kindlustusandja ei hüvita kahju, sest toimunud sündmus ei ole kvalifitseeritav kindlustusjuhtumina. Teised juhtumid on need, mil kindlustusandja vähendab kindlustushüvitist seoses sellega, et kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingu tingimusi.

Käitumisjuhis veeavarii korral

•• Paljud veeavariid saavad alguse lahtiunustatud õhutuskraani-dest. Kõige parem on ise kodus olla sel ajal, kui küttesüsteemi vett lastakse.

•• Et niiskus ei kahjustaks teisi ruume, ava aknad. Lülita elektrikilbist kaitsmed välja.

•• Kohe tasub ka kindlustusandjale kahjust teatada, kahjukäsitlejalt saab juba konkreetseid juhiseid.

•• Kahjude väljaselgitamine toimub koostöös korterivaldaja ja kahjukäsitlejaga. Kahju suuruseks on remondimaksumus.

•• Avariid üles pildistama ei pea, olulisem on kahjustuste piiramine ja täiendavate kahjustuste ärahoidmine. Tunnistajate juurdekutsumine ei ole samuti vajalik, sest veekahjustused ilmutavad end ise.

Allikas: If Eesti Kindlustus