„On ilmne, et tänaseks teadaolevate muudatusettepanekute tuules võivad teisest sambast lahkuda mitte ainult kliendid, vaid ka kindlustusandjad,“ märkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.

„Õnnetuseks toimub seaduse väljatöötamine tohutu saladuskatte all ja eelnõu teksti ei ole veel keegi näinud. Seetõttu näib mõistlik, et seadusesse kirjutatakse selline võimalus sisse. Kuna kehtivate lepingute ülesütlemine nii kindlustusandjate kui ka kindlustusvõtjate poolt on on õiguslikult äärmiselt küsitav, näib asjakohane, et kindlustusandjad, mis tekkivate õiguslike ja majanduslike riskide keskel ei soovi enam pensionilepingute teenindamisega jätkata, saaksid vastava tegevuse riigile üle anda. Samas, seltsid, kes ei soovi seda teha, jätkavad lepingute täitmisega. See on ka klientide ja riigi vaates parim lahendus.”

Hetkel kuuluvad inimese poolt pensionifondi kogutud rahalised vahendid väljamaksmisele eluaegsete maksetena, kui nende summa ületab 50 rahvapensioni määra. Tänaseks on neid lepinguid sõlmitud 7843.

1. aprillist 2019 on rahvapensioni määr 205,21 eurot ehk 50-kordne rahvapensioni määr on 10 260,50 eurot.

“Kindlustusandjad on lepinguid sõlminud ja rahalisi vahendeid investeerinud seadusega kehtestatud väga rangeid piiranguid järgides. Arvesse võttes piirangute iseloomu, tegeleb eluaegsete pensionilepingute sõlmimisega tänaseks üksnes kolm kindlustusandjat – Compensa Elukindlustus, ERGO ning SEB Elu- ja Pensionikindlustus,“ teatas Eesti Kindlustusseltside Liit ministritele saadetud kirjas. „Teenus ei ole olnud kindlustusandjatele kasumlik, kuid kindlustusandjad on teinud investeeringud pikemat perspektiivi silmas pidades. Eesti Kindlustusseltside Liit on üle kümne aasta rõhutanud vajadust kogumispensioni süsteemi muuta, ennekõike sellesse paindlikkust lisades, kuid kahjuks ei ole meie üleskutsed langenud viljakasse pinda. Nendest mitmega, näiteks pensioni investeerimiskontoga, on kaasa tuldud alles nüüd, kohustusliku kogumispensioni lõpu eelõhtul.”

“Meile teadaoleva info kohaselt on plaanis muuta seadust selliselt, et kindlustusandjatele ja kindlustusvõtjatele antakse õigus täna kehtivad lepingud ühepoolselt üles öelda. Samuti oleme mõistnud, et tingimused pigem soodustavad lepingute katkestamist kui jätkamist,” seisab kirjas. “Meile teatavaks tehtud tagastamisväärtuse arvestamise põhimõtted lubavad järeldada isegi seda, et tagastamisväärtus võib olla ka suurem vahenditest, mis kindlustusandjale on üldse laekunud. Lisaks ei arvesta muudatus kindlustusandjatele kaasnevate erakorraliste kuludega, näiteks investeeringutest väljumisel ja klientide teenindamisel.”

Liit teeb ettepaneku täiendada kogumispensionide vabatahtlikuks muutmise põhimõtteid selliselt, et kindlustusandjad, kes ei soovi muudatuse järel jätkata pensionilepingute täitmist ja uute sõlmimist, võivad nõuda lepingute portfelli üleandmist riigile, kes võtab klientide teenindamise seejärel üle.