Kindlustusseltsid teevad rekordtulemusi


Kaks viimast aastat on Eesti kindlustusseltsidele olnud head ja kõik märgid näitavad, et 2005. aasta tuleb parem kui kunagi varem.

Eesti suurim kindlustusselts If Eesti Kindlustus teeb sel aastal ilmselt ajalugu. Esimese Eesti kindlustajana ületatakse miljardi kroonise käibe piir. Hea aasta paistab tulevat ka teistele kindlustusfirmadele ? Ergole, Seesamile ja Salvale.

Kust see raha tuleb?

See küsimus võtab seltside juhid hetkeks kukalt kratsima. Suuruselt teise kindlustaja Ergo juhataja Olga Reznik ütleb lõpuks välja tema arvates peamise põhjuse: ?Eesti majanduse kiire areng.? Ifi juhatuse esimees Olavi Laido viipab kabineti akna poole ? sealt paisab Tallinna kesklinn oma lugematute kraanade ja autodest ummistunud Liivalaia tänav. Kuid Ifi tulemused on isegi teiste seltsidega võrreldes hoopis teisest klassist, mis sunnib küsima, mida nemad küll teistmoodi teevad.

Kui 2002. aastal oli Ifi aastakasum 35 miljonit, siis sellel aastal teeniti juba ainuüksi esimeses kvartalis 39 miljonit krooni kasumit. Kusjuures ei tohi unustada, kuidas aasta algas ? jaanuaritormid ja Pärnu üleujutus, kõik see tähendas aga erakordseid väljaminekuid.

Laido muheleb selle peale ja ütleb: ?Infotehnoloogia.? If teeb seda, mida pangad tegid mõned aastad varem. Nad üritavad viia kogu tegutsemise nii elektrooniliseks kui vähegi võimalik. See kehtib nii majasiseselt kui ka suhtlemisel poliisi ostjatega.

Laido toob ühe näite: ?Mõned aastad tagasi käis kogu tegevus poliisidega käsitsi.? Isegi selline lihtne asi nagu aegumistähtaegade kontrollimine nõudis palju lihtlabast käsitööd. Tuhandeid poliise oli vaja läbi lapata, mis nõudis rohkem inimesi, rohkem osakondi, rohkem palka maksta, rohkem aega. Praegu saavad targad programmid sellise tööga hästi hakkama. Nii polegi imestada, et töötajate arv väheneb juba mitmendat aastat järjest ja If teeb kolmandiku võrra suuremat käivet kui teisel kohal olev Ergo.

Infotehnoloogiateema on Laidole nii südamelähedane, et hetkeks kehastub ta isegi ümber ja hakkab ise küsima. Mis tunne oleks kindlustust arvutist osta? Mida arvate? Või on see liiga keeruline? Kuidas peaks seda korraldama?

Sama kindlalt nagu If esimene, on Ergo teine ja Seesam kolmas. Nii juba päris mitu aastat. Ergo ja Seesam kaotasid vahepeal positsioone, kuid vähemalt Seesam on viimasel aastal turgu tagasi võitnud. Kõik seltsid on sarnased. Kõik kuuluvad suurte kontserni. Turg tundub paigas olevat. Asjaosalised tunnistavad ka ise teatud stabiliseerumist, kuid tulevikku ei taheta eriti ennustada. Kõik need kolm seltsi on ise kogenud muutusi omanikeringis, näinud seda, kuidas mingi lihtne otsus kusagil kaugel asuvas peakontoris võib tähendada mingit liitumist, mahamüümist, uuele omanikule kuulumist. Vähemalt lähitulevikus suuri muutusi ette näha pole.

Kiire areng

Kui ainult Eestit arvestada, siis Ifi edu tundub väga raske kõigutada ? edumaa on juba väga suur. Ergo kindlustuse juht Olga Reznik tunneb heameelt oma seltsi kiire kasvu üle, kuid tunnistab, et nende enda töö pole alati muutustele järele jõudnud. Seda ütleb ta küll, et nemad oma töötajate arvu vähenemist ette ei näe. Seesam Kindlustuse juht Margus Luih ütleb peaaegu sedasama - kiire areng põhjustas ümberkorraldusi ja turuosa ajutist kaotust. Ainuke, kel tagasilööke ei tundu olevat, on just If. Olavi Laido tunnistab, et If-il on tõepoolest agente vähemaks jäänud. Osalt on selles süüdi igasugused maaklerifirmad, kes seda tööd teevad. Teisalt aga lihtsalt suhtumine ?parem vähem, kuid paremaid?. Ifi tippagendid võivad vabalt teenida rohkem kui peadirektor ise. Laido ütleb, et ta on vahel ka ise agentidega kaasas käinud ja oi-oi-oi, mida mõni neist räägib ? hoia kahe käega peast kinni. Lõpuks loeb ainult tulemus.

2003. aasta sügisel tegid kõik Eesti kindlustusseltsid järsu kannapöörde. Kui selle ajani olid nende igakuised aruanded alanud ikka sõnadega ?sel kuul kogusime nii ja naa palju preemiaid?, siis tollest ajast alates algavad kõik teated ?sel kuul maksime välja nii ja naa palju hüvitisi?. Pisike detail, kuid põhimõtteline muutus. Turuosade jaotust nad makstud hüviste järgi siiski veel ei tee.

Hüvitistest rääkides muutub kindlustusbosside jutt üldse eriti mahedaks. Loomulik ka. Firmad, mis ei müü asju, mida saab kätte võtta või kotti panna, peavadki usaldusest rääkima. Olgu need siis pangad või kindlustusseltsid. Kindlustajate puhul annab asjale erilise emotsionaalse varjundi selle äri seotus õnnetustega, vahel isegi tragöödiatega. Võtame kas või selle aasta jaanuari tormid ja Pärnu üleujutuse. Kui kunagi peaks seda teemat uurima kindlustusseltside kodulehtedel oleva info järgi, võib vabalt jääda mulje, et seltsid maksid raha välja vaata et kõigile, kes kunagi Pärnu kandis olnud ning tegid seda ennegi, kui õnnetus üldse juhtus. Päriselus on asi muidugi keerulisem.

Igal asjal on muidugi kaks otsa. Kindlustusseltsid on tõepoolest rahas suplevad edulaevad, kuid need on ka inimesed, kes seal töötavad. Laido, Reznik ja Luih on kõrgepalgalised tippjuhid, kuid aastaaruannet esitades peavad nemad omakorda firmaomanikele tõestama, et näidatud numbrid on piisavalt head. Ja kui pole, siis? Nende ees annavad vastust jälle osakondade ja divisjonide juhid. Lõpuks jõuab toitumisahel ikka välja ühe lihtsa kindlustusagendi või kahjukäsitlejani, kes järjekordset mõlkis autot vaadates peab vastu võtma põhimõttelise otsuse.

Kindlustusseltsideuued tooted

?? Mis on järgmine koht, kust kindlustusfirmad raha hakkavad saama, pole veel päris täpselt selge. Olga Reznik Ergo Kindlustusest ütleb, et see sõltub riigi tehtud poliitilistest otsustest. Ilmselt viitab ta sellele, et suur osa kindlustusrahast libiseb meie taskust välja kohustuslikul või poolkohustuslikul teel. Seesami peadirektor Luih viitab õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste kindlustusele, kuid sellegi tulevik sõltub Riigikogust. If Kindlustuse juht Olavi Laido usub, et uueks trendiks võiks olla vastutuskindlustus. Ettevõtjad võiksid kindlustada nii oma direktoreid halbade otsuste kui ka näiteks oma lapsi naabriaias õunaraksus käimise vastu. Ühest võimalikust suunast annab märku ka Saksa krediidikindlustusfirma Euler Hermese tulemine Eestisse.