Kindlustusseltside plaan võib turu segamini paisata
Kindlustusmaaklerid ja suurem osa kindlustusseltse kardavad, et vahendustasu tõstmine kliendi arvele ning maaklerite ja seltside vaheliste koostöölepingute keelamine sööb nad turult välja.
Kui enamasti sisaldub kindlustusseltsidega kokku lepitud maakleritasu kliendi kindlustusmaksetes ja see on enne lepingu sõlmimist ka eraldi välja toodud, siis Eesti kindlustusseltside liidu (EKSL) hiljuti rahandusministeeriumile saadetud ettepaneku järgi ei tohiks tulevikus seltside ja maaklerite vahel lepinguid sõlmida ning teenuse eest peaks otse maksma klient.
Maaklerile maksab selts
„Praegune regulatsioon ei hoia ära huvide konflikti olemasolu – kliendi huvides tegutsemise eest saab maakler raha tehingu vastaspoolelt,” põhjendas muudatuse vajalikkust EKSL-i juhatuse liige Andres Piirsalu.
Tema sõnul viib selline süsteem olukorrani, kus mõni nõustaja otsustab vahendustasu suuruse järgi, kas vaevuda seltsi pakkumist analüüsima või mitte. „Ehk vahendaja hakkab oma ärihuvidest lähtuvalt otsustama, kes on pildil, kes mitte,” sõnas ta. Samal ajal kohustab juba praegu seadus maaklereid klientidele tegema vähemalt kolm pakkumist ja tavaliselt tehakse neid rohkemgi.
Piirsalu märkis, et ka Euroopa Komisjon ja teised finantsteenuste turge korrastavad organisatsioonid on arvanud, et kui sõltumatust lubavale nõustajale ehk maaklerile maksab teenusepakkuja ehk kindlustusselts, siis tähendab see kliendi jaoks kahjulike otsuste tegemist.
Eesti kindlustusmaaklerite liidu juht Mart Mere sellega päri ei ole. Mere väitis, et praegu huvide konflikti ei teki ja maaklerid seisavad just klientide eest. Kui aga hästi toimivat süsteemi muuta, viiks see vaid selleni, et kindlustusmaaklerid kaotaksid kümne aasta jooksul võidetud kliendid ja sellega ka töö.
„Maakler on seadusest tulenevalt kliendi esindaja ning viib ta kokku kindlustusseltsiga. Maakleritel on seltsidega lepingud, mille järgi kliendiga, kelle on kindlustusseltsile toonud maakler, ei tohi selts hiljem ise otse tegelda. Kui nüüd keelataks lepingud seltside ja maaklerite vahel, siis saaksid seltsid meid sealt vahelt välja jätta,” selgitas Mere olukorda.
Ent ta toonitas ka, et maakleri teenus, mis katab Eesti kindlustuslepingutest umbes 45%, on vajalik, sest kindlustus on väga keeruline finantsteenus ja inimestel on sellest arusaamiseks vaja sõltumatut abi.
Samuti arvas Mere, et uues situatsioonis kaotaksid lisaks kindlustusmaakleritele väiksema kontorivõrguga kindlustusseltsid, kes püüavad oma teenust turustada maaklerite kaudu, kuna neil endal müügivõrk puudub. „Suurte kontorivõrkudega seltsidel on olemas ressurss klientidega tegelda, teised seda aga ei jõua,” ütles ta ja lisas, et turul peaks jõujooned paika panema aus ja vaba konkurents, mitte seadusemuudatus.
Ka EKSL-i ühe liikme Seesam Kindlustuse peadirektor Andri Püvi ei pea liidu ettepanekuid õigeks. „See teenib mõne üksiku laiema jaotusvõrguga seltsi ärihuve. Tegelikkuses viib seaduseelnõu maaklerituru hääbumisele ja konkurentsi vähenemisele kindlustusturul, mis kindlasti ei ole „klientide huvide kaitsmine”,” nentis ta.
Püvi sõnul on iseäranis veider see, et EKSL-i juhatus püüab jätta muljet, nagu oleksid eelnõu taga kõik liidu liikmed. Tegelikult toetab ettepanekuid liidu 14 liikmest vaid kuus.
Ministeerium: asi pole mustvalge
•• Rahandusministeerium asub kindlustusmaaklerite töö reguleerimise ettepanekut analüüsima.
•• „Eelnõu on sedavõrd värske, et rahandusministeeriumil ei ole olnud võimalust küsimust arutada. Kindel on see, et küsimus ei ole mustvalge ning poolt- ja vastuargumente võib leida nii kehtiva regulatsiooni säilitamiseks kui ka selle muutmiseks,” ütles osakonnajuhataja Siiri Tõniste.
•• Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius ütles, et kindlustusturg, mis on inspektsiooni järelevalve all, toimiks ka uuenduste järel klientide huve arvestades.
