RIVER TOMERA
KOMMENTAAR
Järjest on hakanud avalikkuse ette jõudma uudised erinevate kindlustusfirmade plaanidest minna börsile. Iseenesest on positiivne, et kindlustus kui finantssektori üks alussambaid kogub jõudu ja hakkab võtma majanduses positsiooni, mis talle õigusega peaks kuuluma.
Börsilemineku põhjused võib üldplaanis jagada kaheks:
a) vajadus hankida lisakapitali;
b) vajadus ennast teadvustada ja hankida laiapõhjalist toetajaskonda.
Huvitav on spekuleerida teemal, kas börsile minnakse eesmärgiga kasvatada oma turuosa või soovitakse senisaavutatule anda avalik väljund. Praegune omakapitali ja kasumi suhe muudab paljud seltsid omanike jaoks ebaefektiivseteks, börsileminek halvendab vastavaid suhteid veelgi. Samuti on kindlustusseltsi kasum raskesti prognoositav ja võib turuolukorra pöördudes kiirelt kahaneda (loomulikult ka kasvada). Kui selts loodab aktsiaemissiooni kaudu parandada oma positsioone turul, on see uute omanike jaoks küllalt tõsine äririsk.
Börsil olemine eeldab firmalt stabiilsust nii sisemiste kui välimiste tegurite osas, mis tähendab firma kui organisatsiooni efektiivset funktsioneerimist, samuti turupositsiooni stabiilsust, mis kokkuvõttes peavad tagama omanikele turvalise ja tulusa investeeringu. Põhiliseks kriteeriumiks, mis hakkab aktsiate hinda kujundama, peaks olema seltsi läbilöögivõime ja potentsiaal pikaajalises perspektiivis eelkirjeldatud segmentides.
Eestis tegutseb 14 kahjukindlustusseltsi, 7 elukindlustusseltsi, lisaks mõningad kindlustusraha otse välismaale kandvad maaklerid. Seda on Eesti tarbeks palju ja selge on, et tulevikus kõik turule ära ei mahu. Vastav teadmine kajastub ka turul toimuvas.
Sundkindlustust esindavad Eesti turul "liikluskindlustus" ja "notarite kindlustus". Liikluskindlustus on arenenud stabiilselt järjepanu mitmeid aastaid ja selles liigis on turg suuremalt jaolt välja kujunenud.
Erilisi struktuurimuutusi selles segmendis toimunud ei ole. 1996. aastal pöördus vastav turuosa kasumisse, millele järgnes tariifide alanemine madala kahjususega maapiirkondades. Praeguseks erinevad tariifid maa ja linna vahel enam kui kolm korda, erinevusi süvendab veelgi kahjusid tekitanud sõidukiomanikele lisanduv boonusklass. Samas ei ole teada Riigikogus eelmise aasta novembris vastuvõetud liikluskindlustuse seaduse paranduste mõju turule, seepärast on seltsid oma tegevuses mõnevõrra ettevaatlikud.
Suuremad kindlustusseltsid, kellel õnnestus eelmisel aastal teenida kasumit, on selle talletanud reservfondi, kuid väikese turuosaga seltside jaoks võib turu pöördumine kahjumisse kaasa tuua probleeme.
Ettevõtete kindlustusturg on suurim ja suhteliselt kiiresti kasvav segment turul. Kasv toimub suurelt jaolt autokindlustuse (kasko) arvelt, samuti on lisandunud seltside teenuspakettidesse mitmeid uusi kindlustusliike.
Turuliidrit selles liigis välja kujunenud ei ole, kümmekonna kindlustusseltsi turuosad jäävad 5 ja 11 protsendi vahele. Kiireima kasvajana võib esile tuua Sampo, kes on oma turuosa suurendanud eeskätt teiste väliskapitalil põhinevate seltside arvelt, kuid konkureerib ka Eesti kapitaliga.
Kui eelmistel aastatel oli keskmisest suuremate ettevõtete kindlustamine enamalt jaolt väliskapitalil põhinevate seltside pärusmaa, siis viimasel ajal hakkab selles segmendis välja kujunema mõningane vastasseis väliskapitali ja Eesti kapitali vahel. Väliskapitali eelisteks on tugev finantsvõimendus ja hea know-how, Eesti seltside eeliseks jäävad sidemed ja suhted kohaliku ettevõtlusega.
Tihe konkurents on kaasa toonud kiire hindade languse, mis võib kujuneda tõsiseks probleemiks. Tuleb ette, et varasid ja muid riske kindlustatakse hinnaga, mis pikemas perspektiivis võib kaasa tuua kahjumeid, samuti ei luba enamiku seltside väikesed omakapitali ja reservide mahud kasumit teenida investeeringutelt. Investeeringutulu on kindlustusseltsidele samal ajal vajalik tuluartikkel, mis lubab üle elada otsese kindlustustegevuse pöördumist kahjumisse. Kui turul toimub hindade "dumping", siis võitjaks jäävad väliskapitalil põhinevad kindlustusseltsid, kellele kasum/kahjum lühiajalises perspektiivis elulist tähtsust ei oma.
Eraisikute segmendi maht on suhteliselt väike ja konkurents alles hakkab välja kujunema, sest seni on enamik kindlustusseltse põlanud vastavat sektorit liialt "töömahukaks". Samas on tegemist kiiresti kasvava turuga, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas turg 51,6 protsenti.
Võib ennustada tulevikus jätkuvat kiiret arengut just selles segmendis, sest mitmed kindlustusseltsid, nähes kasvavat turgu ja hõredat konkurentsi, on valmistumas turu ründamiseks.
Eraisikute turu eeliseks on stabiilsus ja konservatiivsus, sest riskide arv on suur ja nad jaotuvad ühtlaselt paljude klientide vahel. Samuti on kliendi lojaalsus kindlustusseltsile suurem kui ettevõtete turul, kuid tööd tuleb seltsil teha rohkem. Eesti Kindlustus on suutnud edumaad hoida, tulevikus läheb see raskemaks, kuid võib eeldada, et selles segmendis võtab turu ümberkujundamine küllalt pikka aega.
Elukindlustuse turule tuleb juurde uusi ja uusi üritajaid, mis on põhjustatud loodetavast pensionikindlustuse turu avanemisest. Suuremad eraisikuid teenindavad pangad on sidunud ennast kindla kindlustusseltsiga, et pakkuda tulevikus klientidele suurt finantsteenuste paketti. Viimane uudis oli Seesam-Elu ostmine ühispanga poolt.
Turuliider on Eesti Kindlustus, kuid turule tulijad suurendavad küllalt kiiresti oma turuosa. Võib eeldada, et tulevikus hakkab koostööd tegeva panga ja kindlustusseltsi klientuur suures osas kattuma, mis tähendab turu jaotumist vastavalt panganduskindlustuse ühisproportsioonidele. Uute tegijate juurdetulekuga oli elukindlustuse kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kiireim - 54,8 protsenti.
River Tomera on Eesti Kindlustuse kahjukindlustustoodete arendusgrupi direktor.
