Kindlustusturule tahab uus omanäoline tegija: asutame ühistu ja hakkame ise kahjukindlustuse turul peremeesteks

 (11)
Eurod
EurodFoto: Madis Veltman

Kindlustusturul tahab tegevust alustada uus tegija Eesti Kindlustusühistu ÜKS, kus kõik liikmed on võrdse häälega ka omanikud ning ühistu eesmärk ongi liikmetele õiglase hinnaga vajalikke kindlustusteenuseid pakkuda, teatasid asutajad.

Kindlustusühistuid lubava seadusemuudatuse kiitis riigikogu heaks eelmise aasta alguses.
Äriregistris on kindlustusühistu registreeritud 15.jaanuaril, kuid tegevusluba kindlustuseenuste pakkumiseks ühistul veel ei ole. Tegevusluba tuleb taotleda finantsinspektsioonilt.

Taasiseseisvunud Eestis esimene kindlustusühistu asutajaliikmeteks on Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Tartu Hoiu-Laenuühistu, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Akordioniliit, lisaks kaks ettevõtet ning 13 eraisikut.

Seotud lood:

Äriregistri andmetel kuuluvad ühistu nõukokku näiteks Hansapanga asutaja Andres Saame, endine pikaajaline If Kindlustuse juht Olavi Laido, Andres Jaadla ning Tõnu Toompark.

Ühistu kodulehel seisab „Asutame kindlustusühistu ja hakkame ise peremeesteks Eesti kahjukindlustuse turul ja jätame rohkem rikkust Eestisse“. Eesmärgiks on kasvatada turuosa 1% aastas ja saada 20 aasta pärast Eesti kahjukindlustuse turu liidriks.

Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liikme Tarmo Lääne sõnul on selle ühistu loomisprotsess kestnud juba kaks aastat. “Olen viimased kaks aastat elanud selle nimel, et kindlustusühistu saaks ühel päeval taas reaalsuseks. Mind on motiveerinud sellel teel head mõttekaaslased ja eesmärk tuua Eestimaale tagasi kindlustusühistu kui tugeva kodanikuühiskonna lahutamatu osa,” lisas Lääne.

Järgneva kahe kuu jooksul tahab ühistu osamaksetena koguda 7 miljonit eurot. Lõpliku osakapitali suuruse kinnitab finantsinspektsioon tegevusloa taotluse käigus.

Ühistu kodulehel oleva info kohaselt on ühistul plaan, et kui osakapitaliks kogutakse vähem kui 6,5 miljonit eurot, kuid rohkem kui 5 miljonit eurot, siis saab alustada varakindlustuse ja isikukindlustuse teenuste pakkumist. Suuremad varakindlustuse teenused Eesti kahjukindlustuse turul on näiteks kodukindlustus ja ettevõtte varakindlustus. Isikukindlustuse teenused on näiteks reisikindlustus, tervisekindlustus ja õnnetusjuhtumi kindlustus.

Kui kogutud summa jääb 2 kuu pikkuse osakapitali kogumise perioodi lõpuks väiksemaks kui 5 miljonit eurot, siis lubab ühistu puuduolevat rahasummat hakata koguma koostöös ühisrahastusplatvormidega.

"Kui ka koostöös ühisrahastusplatvormidega vajalikku osakapitali summat kokku ei saa, siis maksame liikmetele 100% nende poolt tasutud osakapitali osamaksetest tagasi," lubatakse kodulehel.

Kodulehel oleva ajakava kohaselt on tegevuslitsentsi taotemiseks plaanitud kuus kuus.

Tegevuslitsentsi taotlemine ja arendustegevusega alustamine.
Algab kohe kui osakapital koos. Planeeritud aeg 6 kuud.
Kindlustusteenuste pakkumisega lubatakse alustada kohe kui tegevuslitsents käes ning tarkvaralahendus valmis.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse kinnitas, et liit tervitab uute tegijate tulekut turule, sest eluterve konkurentsi lisandumine mõjutab kindlustusturu arengut alati positiivselt.
„Kas ja kuidas nad aga kindlustusturgu mõjutavad, on veel vara ütelda, sest see sõltub ikkagi sellest, milliste teenustega ja kui jõuliselt tullakse turule,“ märkis Jesse.
Uue tulija usaldusväärsusele annab Jesse sõnul finantsinspektsioon, kes teostab enne tegevusloa väljastamist loodava kindlustusühistu juhtide ja omanike taustauuringu.

Finantsinspektsiooni kapitalijärelevalve divisjoni juht Priit Kiilma selgitas, et kindlustusandja tegevusloa taotlemisel tuleb inspektsioonile esitada äriühingu juhatuse liikmete kirjalik avaldus ning kindlustustegevuse seaduses nimetatud andmed ja dokumendid.

"Tegevusluba antakse, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuseks piisavad vahendid ja organisatsiooniline suutlikkus. Lisaks kontrollitakse, kas kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huvid on piisavalt kaitstud. Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb finantsinspektsioon kolme kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel pärast tegevusloa taotluse esitamist,“ märkis Kiilma.