Kinnisvara ostja või üürija võib uuest aastast nõuda energiamärgist

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas täna alla määruse „Energiamärgise vorm ja väljastamise kord“, mis võimaldab hoone ostjal või üürijal nõuda müüjalt hoone energiakulutustest ülevaadet andvat energiamärgist.

1. jaanuarist 2009 juurutatava energiamärgise eesmärk on pakkuda hoone või korteri ostjatele ja üürijatele teavet hoone olukorrast energiatarbimise seisukohast. Energiamärgise abil saab võrrelda hoone energiakasutust võrreldes teiste samaväärsete hoonetega, samuti saab märgisest teada, mida tuleks konkreetse hoone energiatarbimise vähendamiseks teha. Energiamärgis kajastab energiakasutust, mida vajatakse hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks, valgustamiseks ja elektriseadmetes.

Kehtiva Eesti seadusandluse järgi ei hakka energiamärgis uuest aastast hoonetele automaatselt kohustuslik olema, kuid ostjal või üürijal on õigus seda hoone müüjalt nõuda. Energiamärgise puudumine on ostjale ja üürijale riskiks: kui tarbija ei ole märgise vastu huvi tundnud, aga hiljem hakkab aru saama, et energiaarved on eeldatavast suuremad, on võimalused tehingu vaidlustamiseks piiratumad.

Energiamärgiste väljastamisega võivad Eestis tegeleda Ehitusseaduse nõuetele vastavad ettevõtjad – projekteeritavatele hoonetele projekteerimisfirmad, olemasolevatele hoonetele energiaauditeid tegevad ettevõtjad või hoonete energiamärgiseid väljastavad ettevõtjad. Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini võivad energiamärgiseid väljastada ka ehitiste ekspertiise teostavad ettevõtjad. Vastavate spetsialistide koolitused on käinud selle aasta kevadest.

Energiamärgise nõue ei laiene hoonetele, mis on vastavalt Muinsuskaitseseadusele mälestised ja mille olemust ning välisilmet energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt muudaks. Samuti ei laiene määrus kultus- ja tavandihoonetele, kuni kaheaastase kasutuseaga hoonetele, tööstushoonetele, töökodadele ja madala energiavajadusega ning eluruumideta põllumajandushoonetele, hoonetele, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas ja hoonetele, mille ruumide kasulik pind on kuni 50 m2.

Hoone energiamärgise andmed avaldatakse ehitisregistris.

Lisaks loe siit:

http://www.mkm.ee/index.php?id=323150