Võrreldes eelmise aastaga on enim tõusnud ärimaa, hoonestatud tootmismaa ja korteriomandite tehinguhinnad, indeksi väärtuse kasvu on aga pidurdanud maatulundusmaa, hoonestamata tootmis- ja elamumaa hinnad, teatas adaur.ee.

Ka kolmas kvartal algas tugeva tehingute arvu kasvuga – käesoleva aasta juulis sõlmiti 32% rohkem kinnisvara ostu-müügi tehinguid kui eelmisel aastal. Iseäranis tugevalt kasvas korteriomanditega tehtud tehingute arv, ca 37% võrreldes eelmise aastaga.

Kuigi pangad on viimasel ajal olulisel määral tõstnud marginaale ning sellest aspektist lähtuvalt ei ole (kodu)laenu võtmiseks enam väga hea aeg, tasakaalustab marginaalide tõusu ajaloolisi põhju kompiv euribor. Samuti on soodsaks muutunud euribor fikseerimine mitmeks aastaks, mis maandab riske, tagades maksevõime ka juhul kui euribor peaks tõusma hakkama.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks tipust 45,7% madalamal ja põhjast 9,1% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust.

Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.