Kinnisvaraarendaja kaebas Eesti Energia kohtusse. Riigifirma endal süüd ei näe

Eelmisel aastal pani Eesti Energia enampakkumisele kümmekond Mustamäe kinnistut. Riigifirma pakkumine osutus aga vigaseks ning võitja taandus tehingust. Nüüd nõuab kinnisvaraarendaja Marek Puidak oma osaühingu kaudu deposiidiks makstud raha Eesti Energialt kohtu kaudu tagasi.

Eesti Energia müüs eelmisel aastal avalikul kirjalikul enampakkumisel Mustamäe linnaosas Tuuliku teel ja Kadaka tee vahelises kvartalis üheksat kinnistut, mille alghinnaks oli kokku ligi 2,9 miljoni eurot, tervikvarana ostes 2 miljonit eurot. Tagatisrahaks küsis riiklik energiakontsern 102 000 eurot.

Pakkumise võitis ettevõte Punane Keskus OÜ, mis tegelebki kruntide ja kinnistute ülesostmisega ja seejärel kinnisvaraarenduse või renoveerimise ja üürileandmisega.

Ettevõtte juht Marek Puidak selgitab, et osales enampakkumisel ja võitiski selle. Siis aga hakkas välja tulema, et Eesti Energia esitatud hankedokumentides olid vead sees, riigihanke keskkonda oli lisatud valesid faile, kus näiteks maatükkide suurused erinesid oluliselt, samuti olid detailplaneeringud kehvad. Ettevõte loobus seepeale tehingust, aga energiafirma jättis ette makstud 102 000 eurose deposiidi endale.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts ütleb lakooniliselt, et nüüdne hageja osutus enampakkumisel edukaks, kuid ei tulnud hiljem tehingut lõpule viima ehk müügilepingut sõlmima nõutud perioodi jooksul. Pakkujapoolseid vigu Luts ei kinnita ega maini, öeldes vaid, et pooleliolevaid vaidlusi detailsemalt kommenteerida nad ei soovi. "Vastavalt enampakkumuse tingimustele jäi hageja tagatisrahast ilma ning nõuab seda kohtus tagasi, milleks tal meie hinnangul õigust pole," ütles Luts.

Puidak aga rõhutab, et kuigi pakkumisel välja tulnud vigade puhul oli tegemist kindlasti inimlike eksimuste, mitte pahatahtlikkusega, siis Eesti Energia vigu ikkagi ei tunnistanud ja keeldus täielikult omalt poolt vastu tulemast.

"Me tegime algul veel ettepaneku, et maksku meile tagasi osagi rahast, sest tegu oli ikkagi nendepoolse eksimusega ja seda vastustust võiks siis jagada. Eesti Energia suhtumine oli aga väga jäik. Siis otsustasimegi, et ilmselt on lihtsam see asi kohtus läbi vaielda ja selgus saada, arvatavasti on see ka neile parem kui n-ö kolmas osapool otsustab," rääkis Puidak. Ta rõhutab, et arvestades tehingu potentsiaalselt lõpphinda, mis jäi 3-4 miljoni kanti, on tehingutasu küll väike, aga asi on põhimõttes.