Kinnisvarabürood leidsid nipi ladusaks tehinguks
Muutunud on vaid sõlmitava lepingu nimi. Endiselt peab ostja kokkuleppe pädevuse tagamiseks maksma ka ettemaksu 10–15% tehingu väärtusest. Vahendaja hinnangul põhjendamatu loobumise puhul tuleb ettemaksu tagasi taotleda kohtu kaudu, kirjutab Äripäev.
ERI Kinnisvara eluruumide osakonna müügijuht Mart Saa ütles, et kui varem andsid seadused võimaluse ostja või müüja vahel rakendada leppetrahve, kui üks osapool pärast eellepingu sõlmimist tehingust loobus, siis praegu puudub osapooltel tehingu toimumise suhtes igasugune kindlus. Näiteks ajal, mil ostja pangas laenuasju ajab, võib kinnisvara omanik saada parema pakkunise ja teha tehingu inimesega, kellel raha olemas.
Võlaõigusseadus, mis nõuab eellepingut samas vormis, kui toimub ostu-müügitehing ehk siis notariaalselt tõestatuna, muudab esimese mõttetuks. Saa selgitas: “Kui notari juurde saaks juba järgmisel või ülejärgmisel päeval, oleks notariaalsel eellepingul mõtet. Kahe-kolme kuu pärast võiks juba teha ostu-müügi tehingu.”
Kinnisvarabüroo Uus Maa majade ja maade maakler Siim Mesila lausus, et seoses võlaõigusseaduse kehtimahakkamisega on eellepingutest saanud broneerimislepingud või hea tahte protokollid, millega kaasneb ostjapoolne ettemaks. “Probleem on selles, et keegi ei ole nõus notarile kaks korda maksma,” rääkis Mesila. “Kui klient seda nõuab, siis maksab ta notaritasu omast taskust.”
Ehkki notar kontrollib dokumentide õigsust ja tehingu seaduslikkust, on selliseid võimalusi ka kinnisvarabürool ning ostjal endal. Saa sõnul on esimeseks usaldusväärsuse garantiiks atesteeritud maakler, teiseks tema kuulumine Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta. Alati tasub kontrollida, kas kinnisvarafirma, mis end müügi vahendajaks pakub, ikka eksisteerib ja end tutvustanud maakler seal ka töötab. Võiks paluda ka maakleril esitada näiteks kinnisvara maaklerite kotta kuulumise tõendi või muu isikut tõendava dokumendi.
Pärnu kinnisvarabüroo LVM Kinnisvara juhataja Andres Sutt nimetas võlaõigusseadusest tuleneva olulisima muudatusena seda, et kõik büroo poolt kasutatavad lepingupõhjad tulid ümber teha. “Nii palju kui olen aru saanud, siis varasemast polegi palju järele jäänud,” kommenteeris Sutt mitmete seaduste, sealhulgas elamuseaduse ja rendiseaduse kehtetuks muutumist. Ehkki tihedamini kasutatavad lepingupõhjad on LVM Kinnisvaras juba ümber tehtud, võib erandlikum kinnisvaratehing nõuda seetõttu rohkem aega.
