Martin Vahteri kinnitusel on kõige levinuimad probleemid, et inimene kaob ja jätab mitme kuu üüriraha või kommunaalid maksmata. “Võimalik kahju minimeerimiseks peaks omanik vähemalt ühe kuu üüri deposiidiks võtma ja võimalusel laskma kõik kommunaalteenused nagu küte, vesi, elekter ja internet üürnikul otse teenusepakkujaga sõlmida,” ütles Vahter.

“Mõlemapoolsete arusaamatuste vältimiseks tuleb sõlmida ametlik üürileping, määrata kodukord ning kõigist lepetest jätta kasvõi e-posti teel kirjalik jälg,” ütles Vahter ja lisas, et olukord, kus näiteks üürileandja suvalisel ajal korterit kontrollima tuleb, on samuti lubamatu.

“Üürniku ja omaniku suhet reguleeriv seadus on õiglane, kuid selle jõustumine võtab liiga kaua aega. Puuküürniku vastu peab kõigepealt minema üürikomisjoni, kes menetleb kuid ja sealt edasi võtab kohtuistungini jõudmine samuti kuid ja pahatahtlikul üürnikul on võimalik pinnal pikalt parasiteerida. Alla 5000-eurose võlgnevusega polegi tegelikult mõtet ka kohtusse minna, kannataja maksab peale ja puuk nihverdab tasumisest kõrvale,” nentis Vahter ja soovitas lasta maakleril üürniku tausta eelnevalt krediidi-portaalidest kontrollida.

Vahteri kinnitusel on enamus üürnikke siiski normaalsed ja üürimine mõistliku tootlusega äri. “Kõige parema tootluse annavad odavamad, näiteks õpilastele mõeldud korterid ülikoolide läheduses. Üürikorteri sisustus ei tohiks olla nii kallis, et selle kahjustamine suure miinuse tekitab,” ütles Vahter.