“Piirang mõjutab otseselt inimesi ja investoreid, kes tahavad kodumajutust pidada,” soovitas Vahter enne korteri ostmist võimalikke takistusi uurida.

Martin Vahteri sõnul on peamised probleemid peod ja turvalisus – võõraste inimeste ligipääs elumajja. “90% Airbnb üüripindadel mingit möllu ei toimu, aga mõni kindel korter meelitab millegipärast pidulisi rohkem ligi. Näiteks Maakri tänaval tekitas naabritele hiljuti üks selline peokoht peavalu. Suuremate ja kallimate Airbnb korteritega selliseid probleeme üldiselt pole ja nende klientuuri jaoks on see lihtsalt mugavam alternatiiv tavalisele hotellile,” rääkis Vahter.

“Kui aga korteris käibki iga päev pillerkaar, siis on ühistul omanikku sanktsioneerida raske. Müra ja korrarikkumiste tõendamine on keeruline. Tuleb palju kordi politsei kutsuda, saada avaldused teistelt elanikelt, tegeleda meeldetuletuste ja bürokraatiaga,” ütles Vahter.

“Sellepärast on paljud korteriühistud muutnud oma põhikirja, et lühiajaline üür üldse ära keelata. Põhikirja eiramise eest on võimalik teoorias esitada kahjunõue või isegi algatada korteri sundvõõrandamine. Praktikas on see küll kulukas, 3-5 aastat kestev protsess, mille jooksul võib probleem ka iseenesest juba lahenenud olla,” rääkis Vahter.