Kinnisvaraettevõtja jagas nõu, kuidas raskete aegadega toime tulla: masu ei jää tulemata, seda tuleb targalt kasutada


Kaido Jõelehe ettekanne Äriplaan 2020 konverentsil
Kaido Jõelehe ettekanne Äriplaan 2020 konverentsilFoto: Madis Veltman

„Masu ei jää tulemata, aga tuleb edasi liikuda. Masu annab võimalusi, neid tuleb targalt kasutada,“ lausus Kaamos Grupi suuromanik Kaido Jõeleht Äripäeva konverentsil Äriplaan 2020.

Sylvesteri omanikeringi kuulunud Jõelehe sõnul annab masu näiteks võimaluse kedagi üle võtta. Selleks tuleb ise targalt investeerida.

Jõelehe sõnul ei tohi karta Eestist väljapoole laieneda. „Meie ettevõtjatena peame Eestist väljapoole vaatama,“ kinnitas ta. „Soovitan kõikidel võtta tiivad selga ja lennata kaugemale,“ lausus ta.

Väljapoole vaatamisel tuleb Jõelehe sõnul samuti targalt tegutseda ning arvestada keskkonnaga. Tema sõnul ei tohiks tegeleda väga kitsa turuga, ettevõtete ning investeeringutega, kus on väga vähe ostjaid. Soetatav ettevõte peab alati olema perspektiiviga, olgu selleks siis edasine maha müümine või laiendamine.

Hinnata tuleb ka perspektiive. Ta tõi näiteks Valgevene turu. Sylvesteril olid üle Baltikumi kuus saeveskit. Sama plaani tahtis Kaamos grupp kasutada Valgevenes. „Meil oli plaan Valgevene saeveskitega hõlmata ja toota aastas 40 000 tm saematerjali,“ rääkis Jõeleht. Tegelikkus aga oli teine. „Tegelikult juhtus nii, et me ei saanud palki. Valgevenes kehtis plaanimajandus ja meil tuli 10 aastat peale maksta seal oma tegemistele,“ rääkis Jõeleht. Tänaseks on olukord siiski muutunud ning selle aasta käive peaks sealsel ettevõttel olema 34 miljonit eurot.

Seotud lood:

Ettevõte püüdis tegutseda ka Venemaal, 2010. aastaks oldi Venemaale investeerinud 6 ettevõttesse ja ainult üks sellest osutus edukaks. „Venemaal suurus maksab. Me läksime liiga väikeste rahadega. Kui oled väike, siis sind ei võeta tõsiselt,“ lausus Jõeleht, lisades, et ta ei taha kuidagi väita, et Venemaa oleks mingi kurjuse kehastus. „Seal on lihtsalt teised äritavad, sellega tuleb arvestada,“ lausus ta.

Säilita likviidsus

Selleks, et raskete aegadega hakkama saada, on Jõelehe kinnitusel tarvis säilitada likviidsus. Ta kinnitab, et kriisihetkedel on Kaamos Gruppi aidanud see, et kassas on olnud piisavalt raha. Nii hoitakse likviidsust alati teatud tasemel bilansimahust.

Samuti investeerivad nad start-uppidesse vaid kindla protsendi aastasest EBITDAst. Jõeleht ei täpsustanud, kui suur see protsent on, kuid rääkis, et nad on investeerinud näiteks Bolti juba varem. Investeerimisotsuse tegemisel oli suur osa Bolti juhil eelkõige Martin Villigul. „Kuidas ta suutis meid nii ära rääkida, et suutis kõigile nipiga küsimustele vastata,“ rääkis ta.

Inimesed on olulised

Jõelehe sõnul määrab ettevõtte edukuse ära meeskond. Õige meeskonna komplekteerimine on juhi ja omaniku põhiülesanne. „Kui midagi läheb viltu, siis peame vaatama peeglisse ja tunnistama, et see oli meie viga, meie tegime selle valiku,“ lausus ta.

Kaamoses on juhtkond Jõelehe kinnitusel motiveeritud, kõik saavad osa kasumist. Samuti võimaldatakse tegijatel oma arendustesse investeerida. Head juhid on ka võtmetegur näiteks Valgevenes edukal tegutsemisel.