Ülevaates „Baltic Property Market Report 2010“ nenditakse, et kinnisvarasektori finanseerimine suri Baltikumis viimase majanduskriisi ajal peaaegu välja ja jättis laenuvahendeid kasutatavad ostjad kinnisvaraturult eemale.

Olukorda ei parandanud ka välisinvestorid, kellel polnud probleeme vaba rahaga ja kellelt oodati turul domineerimist 2009. aastal. „Vastupidiselt ootustele, mängisid eelmise aasta vähestes tehingutes rolli kohalikud turuosalejad. Kõnealuste tehingute maht aga ei ületanud 15 miljonit eurot,“ nentis Re&Solution’i peadirektor Ricardas Cepas.

Re&Solution, LAWIN ning PricewaterhouseCoopers analüütikute prognooside kohaselt on Eestil olemas kõik eeldused, et ületada kinnisvarakriis Balti riikidest esimesena.

„Eesti valitsus on seadnud peaeesmärgiks eurotsooniga liitumise, mis tõenäoliselt 2011. aasta jaanuaris ka toimub. See aitab kaasa välisinvestorite huvi taastamisele, kuna euro kasutusele võtmine vähendab valuutariske,“ selgitas Re&Solution’i investeeringute ja uuringute osakonnajuht Neringa Rastenyte.

Rastenyte sõnul näitab Eesti euro kasutuselevõtuga investoritele kohaliku investeerimiskliima ohutust ajal, mil Läti on endiselt sunnitud leppima investorite jaoks kõige riskantsema Euroopa Liidu riigi mainega.

„Maastrichti kriteeriumite täitmine praeguses majandusolukorras on erakordselt keeruline ning teeb igale riigile au,“ märkis Rastenyte. Re&Solution prognoosib, et esimesed väiksemad, 5 kuni 10 miljoni euro vahemikku jäävad tehingud kinnisvarasektoris viiakse läbi juba sellel aastal, suuremad tehingud jäävad aga aastasse 2011.

Ülevaate kohaselt said kõige vähem kinnisvaraturul kannatada jaekaubanduspinnad, kõige rohkem aga lao-ja tööstuspinad. „Kui rääkida turuliidritest jaekaubanduses, nagu seda on Viru Keskus, siis seal ületas vakantsete pindade osakaal harva 5 protsenti. Kontori-, lao- ja tööstuspindade mittetäituvus ulatus aga samal ajal 15 protsendini,“ ütles Re&Solution Estonia müügijuht Deniss Kolomenski.

Lätis pidid isegi kõige edukamad kaubanduskeskused leppima 10-protsendilise vakantsete pindade osakaaluga. Samas jäi Leedu turuliidritel samuti tühjaks vaid 5 protsenti pinnast, kuid madalama klassi kaubanduskeskuste vakantsete pindade osakaal moodustas 30-40 protsenti. Eestis oli sama näitaja 15-20 protsenti.

Kuna tarbijate nõudluse kasvu ei ole ette näha, lahkuvad väiksemad kauplejad sageli turult. Selle arvelt saavad aga laieneda turuliidrid, kes näevad languses võimalusi teenida lisatulu. „Näiteks Soome arendaja Vicus hakkas Narvas ehitama Prisma hüpermarketit, samuti alustas laienemist Tallinna kaubanduskeskuste esikolmikusse kuuluv Kristiine Keskus,“ märkis Kolomenski.

Re&Solution analüütikud näevad kasvuperspektiivi ka kontoripindade sektoris. „Kontorite renditurg muutub Baltikumis väga aktiivseks kahe-kolme aasta pärast, kui kehtivuse kaotavad suur hulk praegu kehtivaid üürilepinguid,“ sõnas Ricardas Cepas. „Selleks hetkeks on turul tagasi varasemalt külmutatud projektid, täiesti uusi projekte alustatakse antud segmendis aga alles 4-5 aasta pärast.“ Kui Eesti ja Leedu turul on lähema paari aasta jooksul oodata stabiliseerumist, siis Lätile prognoositakse edasist langust nii hindade kui ka tühjana seisvate pindade osakaalu osas (18 protsendilt 2009. aastal kuni 22 protsendini 2010. aastal).

Kõigis kolmes Balti riigis osutus kõige haavatavamaks segmendiks lao-ja tööstuspindade turg. Vakantsete pindade osakaal Eestis kasvas 15 protsendini, samal ajal langesid rendihinnad 30 ja kohati isegi 50 protsenti. Praeguseks on langus peatunud ning lähiaastatel oodatakse stabiiliseerumist. Kuna rendihinnad on praegu eriti soodsad ning Eesti ühinemine eurotsooniga on väga tõenäoline, oodatakse välisettevõtteid, kes soovivad oma tootmist Eestisse kolida. Mõned neist, näiteks Würth ja Ericsson, on sellised plaanid juba avalikustanud.

Lätis kasvas vakantsete lao-ja tööstuspindade osakaal 20-25 protsendini, rendihinnad langesid 30 protsendi võrra ja langus kestab veel vähemalt ühe aasta. Leedus kasvas samas segmendis tühjana seisvate pindade osakaal 20 protsendini, rendihinnad kukkusid 20-30 protsenti ning surve hindadele jätkub, seega jätkub turulangus ka aastal 2010.