Kinnisvararaadio on saateid teinud aasta jagu päevi. Ettevõtmise taga on Peeter Pärtel, Joel Järvela ja Roland Tokko. Kuulajaskonda on neil ka väliseestlaste seas. Kuidas Kinnisvararaadio alguse sai?

Peeter: Tegelikult algas minu jaoks kõik juba 2004. aastal. Juhtusin toona esimest korda lugema Robert Kiyosaki raamatut „Rikas isa, vaene isa”. See raamat avardas mu maailmapilti ja mulle jõudis kohale, et olemas on rikas pool ja vaene pool. Edasi tuli cashflow-lauamäng ja inimesed, kellega seda mängida. Siit kasvas välja cashflow-klubi ja sellest omakorda Kinnisvararaadio.

Joel: Liitusin klubiga ja osalesin kord Peetri korraldatud talvisel koolitusel: „Cashflow metsas: kinnisvara.” Ringi jalutades tuli jutuks, et Peeter oli sarnast ameeriklaste saadet internetist kuulanud. Siis koitiski idee, et äkki peaks samasuguse raadio looma. Nüüd on meil kuulajaid üle Eesti, kuid ka eestlasi, kes elavad Kanadas, Ameerikas, Soomes, Ungaris ja Norras. Meie juurde on jõutud ka tänu Facebookile.

Kui kaua aega kulus ideest esimese saateni?

Joel: Umbes aasta. Alustasime Peetriga kahekesi, Roland liitus veidi hiljem.

Peeter: Alul oli põhiküsimus selles, kes materjali ära töötleb ja üles paneb. Kuigi Joel käib meist kolmest ainsana palgatööl, võttis tema selle töö enda peale.

Joel: Esimene saade läks n-ö eetrisse selle aasta veebruaris pärast ühte suurt koolitust. Nüüd teeme iga nädala pühapäeval saate, kuigi ette on tulnud sedagi, et nädalapäevad mõne põneva teema avastamise puhul nihkesse lähevad.

Kus Kinnisvararaadio saated valmivad?

Peeter: Enamasti Joeli kodustuudios, kuid ühe intervjuu tegime ka minu köögilaua taga.

Roland: Me võime saateid igal pool salvestada, näiteks intervjuud Ameerika kinnisvarainvestorite Robert Helmsi ja Russell Grayga on tehtud Hondurases kruiisilaeval Carneval Dream.

Mis on peamised saate­teemad?

Joel: Me käsitleme teemasid, millega sagedamini hätta jäädakse ja mis enim huvi pakuvad. Samuti räägime meile endile meelepärastel teemadel.

Peeter: On valdkondi, mis ei kaota oma aktuaalsust ka aastaid hiljem, nt ajatud teemad: kuidas maksustatakse korteri müüki, kuidas hinnatakse kinnisvara, kas kasulikum on osta korter eraisiku või ettevõttena, millised on esimeste tehingute tüüpilised vead, mis on hüpoteek? Jne. Ühes saates vastasimegi ainult kuulajate küsimustele, ja neid oli palju.

Roland: Me räägime teemadel, millega oleme ise kokku puutunud.

Teemade puudust te ei karda?

Peeter: Ei. Cashflow-klubisse kuulub üle Eesti 2000 lahedat inimest. Nad teevad erinevaid asju ja puutuvad kokku eri probleemidega. Nii saamegi alatasa põnevaid vaatenurki sisse tuua. Ja mida rohkem saateid teeme, seda lihtsam on uusi põnevaid intervjueeritavaid leida.

Joel: Eesti kinnisvaraportaalidest ja ajalehtedest me ideid ei otsi.

Peeter: Mina lähen osalen Tallinna kinnisvaraoksjonil ja pärast seda saame teha saate, kuidas seal osaleda, millised on võimalused.

Kas aitate ka maksude tasumise ja raamatupidamise küsimustes?

Peeter: Ikka. Näiteks alati pole sugugi mõtet üheks tehinguks ettevõtet teha. Maksuküsimuste puhul on aga enamasti nii, et kui inimene läheb ametnikelt nõu küsima, on tulemuseks see, et ta maksabki rohkem, sest ta ei tea oma võimalusi.

Joel: Me püüame kuulajal aidata orienteeruda ka keerulisemate mõistete rägastikus ja seletame rasked asjad lahti viisil, et isegi laps saaks aru. Kinnisvararaadio suur eelis on see, et kuulaja võib teda huvitavat saadet kuulata seni, kuni ta teemast aru saab. Siis on ta julgem ka oma otsustes-tehingutes, kuid ka maksuametis.

Miks te Kinnisvararaadiot teete?

Joel: Me tahame aidata Eesti inimesi, kes plaanivad oma kinnisvaraga tehinguid teha. Kinnisvara puhul on meeletu valikuvõimalus: kas ma müün selle maha ja investeerin saadud raha edasi. Või teen ma külaliskorteri, rajan hosteli, avan restorani. Uusi võimalusi avaneb pidevalt. Igaüks kardab eksida või rumal näida ja sel põhjusel jäävad vahel paljud küsimused vastusteta.

Peeter: Usun, et meie kuulajad tahavad oma elus muudatusi ja on valmis nüüd esimesi samme astuma. Inimesed ei oska sageli oma võimalusi näha ja nende avastamiseks meie eetris olemegi.

Roland: Eestis ei oska inimesed alati iseenda eest seista. Üks pealiskaudne maakler võib näiteks kliendil pea nii segi ajada, et too lepibki ettesöödetud olukorraga. Meie püüame inimesi saadete kaudu harida ja neile võimalikke ohukohti näidata. Samuti tahame, et kuulajad hakkaksid nende saadete toel ise mõtlema, küsima, otsustama, investeerima.

Eesti kinnisvaraturu peamised kitsaskohad?

Joel: Eesti kinnisvaraturg on niivõrd väike, et teeb siin investeerimise keeruliseks. Muret teeb ka see, et üürileandjad ei oska Eestis omanikud olla. Nad annavad korteri üürile ja kaovad siis n-ö pildilt.

Peeter: Eestis on maaklerite tase üsna ebaühtlane. Kui inimene tahab kinnisvara osta ja ei saa ühest pangast laenu, siis kaotab tihti maakler tema vastu huvi. Tegelikkuses peaks maakler klienti nõustama, kuidas ta peaks edasi käituma.

Roland: Maaklerid ei tohiks olla tehingu-, vaid suhtepõhised. Kui inimene müüb kinnisvara, siis peaksid maaklerid ideaalis kliendilt ka küsima, kas too tahaks saadavat raha ehk edasi investeerida.

Peeter: Meie maaklerid pigem kahjustavad klienti, sest neid huvitab vaid tehing ja vahendustasu. See pole õige, et korteri müügikuulutus on kinnisvaraportaalis turuhinnaga üleval üheksa kuud, aga maaklerid hinda alla ka ei lase. Kui maaklerit tehing tõsiselt huvitaks, võtaks ta midagi ette.

Peeter: Samas ei propageeri me kindlasti seda, et inimesed loobuksid kinnisvaratehinguid tehes maaklerite teenustest. Me ise kasutame ka maaklerite teenuseid.

Kuhu edasi?

Peeter: Jätkame samas vaimus ja harime oma kuulajaid, et nad oskaksid iseenda eest seista ja hakkaksid oma jõukust kasvatama. Eestis antav majandusharidus on kahjuks praegu selline, et inimest õpetatakse teistele kasulik olema. Seda, kuidas iseendale kasulik olla, ülikoolis õppides teada ei saa.

Joel: Kui me saame saadetega kas või mõnda kuulajat julgustada, oleme juba oma eesmärgi täitnud. See julgustab meid ka pidevalt edasi arenema.