Kinnisvaratehingute arv kukkus pea kolmandiku võrra

 (10)
Kinnisvara müük.
Kinnisvara müük.Foto: Kretel Kuusk

Maa-ameti andmetel toimus mais kinnisvaraturul ligi 3500 ostu-müügitehingut, mida oli ligi 30 protsenti vähem kui aasta tagasi mais.

Kuigi tänavu kevadel oli tehinguid tavapärasest vähem, on nende koguarv pärast aprillikuist langust hakanud vaikselt kosuma. Aprilliga võrreldes tehti mais 23 protsenti rohkem tehinguid.

Mais oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 36 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Tänavune mai kinnisvaraturg erineb tavapärasest maist ning kuigi tehingute arv on eelmise kuuga võrreldes kasvanud, siis tavapärased mahud ei ole taastunud. Tehinguaktiivsus on näidanud paranemise märke, kuid palgakasvu aeglustumine, selle seiskumine või mõnes valdkonnas isegi palkade vähenemine, tekitab kinnisvaraturul ebakindlust ja takistab nõudluse taastumist kriisieelsele tasemele.

Eluruumina müüdud korteriomandite koguarv oli mais eelmise aasta maiga võrreldes ligi 40 protsenti väiksem, sealhulgas on kahanenud kõigi kolme suurima keskuse (Tallinn, Tartu ja Pärnu) tehingute koguarv. Samas olulisi hinnamuutusi ei ole toimunud ja kõigi kolme keskuse eluruumina müüdud korteriomandi ruutmeetri keskmine hind püsib kõrgemal kui aasta tagasi samal ajal. Tänavu mais oli Tallinna korteri keskmine ruutmeetrihind 2188 eurot, olles aprilli tasemest 5 protsenti ning eelmise aasta maist 12 protsenti kõrgem. Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind oli mais 1691 eurot, mis oli eelnevast kuust 9 protsenti ja aastases võrdluses 21 protsenti kõrgem. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind oli mais 1518 eurot, püsides eelmisest kuust 25 ja aastatagusest ajast 8 protsenti kõrgemal.

Seotud lood:

Korteriomandite hinnale on mõju avaldamas ka tehingute struktuur – uute korteritega tehti mais aastases võrdluses ligi 6 protsenti ning pealinnas 12 protsenti rohkem tehinguid. Samamoodi püsib aastatagusest ajast kõrgemal uute korterite keskmine ruutmeetrihind, mis oli mais Eestis keskmiselt 2422 eurot ja Tallinnas 2794 eurot. Uute korterite statistikat ilmestab vähemalt osaliselt asjaolu, et osa müügikokkuleppeid on tehtud enne viiruse levikust tingitud kriisi kohale jõudmist.

Eelmise aasta maiga võrreldes tehti hoonestamata maadega 1,5 protsenti rohkem tehinguid ja hoonestatud maadega ligikaudu 7 protsenti vähem tehinguid.