Kinnisvaratehingute arv on pealinnas drastiliselt langenud. Pankade vastutuleku osas on teave vastuoluline
Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik ja kutseline hindaja Mihkel Eliste toob välja, et 23. aprilli seisuga oli Tallinnas käesoleva kuu vältel müüdud 302 korterit, mida on 49% võrra vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Tänase ehk 27. aprilli seisuga on tehingute arv kasvanud 336 peale, kuid pilti see oluliselt ei muuda.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütleb otse, et oleme tehinguaktiivsuse mõistes sarnases olukorras nagu 2009. aastal. Kui siia lisada ka aprillikuine konjunktuuriinstituudi poolt koostatav tarbijate kindlustunde indikaator, mis on langenud -18 peale, siis võib teha selgeid järeldusi.
„Inimesed on hirmul ja ettevaatlikud. Muretsetakse sissetulekute pärast. Inimesed ei pea täna ka tõenäoliseks, et hinnad jäävad nagu nad täna on. Ja see on õige eeldus. Tehinguid teevad täna need, kel on neid teha vaja," ütleb Sooman viidates neile, kes on oma senise kodu enne eriolukorda maha müünud, kuid pole veel jõudnud uut osta.
Mida kauem tänane vaikelu kestab, seda suurem on surve hindadele. Sooman toob välja USAs äsja avaldatud uuringu tulemused, kus sealsed inimesed andsid ajaloo negatiivseima hinnangu sellele, kas praegu on õige aeg osta kinnisvara. Isegi 2009. aastal ei olnud nii nõrka tulemust.
„Terves maailmas on protsessid sarnased. Olgu elektroonika, autod või kinnisvara - inimesed muretsevad, kas neil kolme, kuue või 12 kuu pärast on söögiraha. Nad ei osta igavusest suuremat telekat. Sama on ka kinnisvaraturul. Maikuu tuleb siin kardetavasti veelgi passiivsem. Huviliste arv on üha kahanev. Need, kes ostavad, tingivad hinda alla ja saavad oma vara senisest soodsamalt kätte," räägib Sooman.
Mihkel Eliste toob välja, et seni aprilli vältel sõlmitud ostu-müügitehingute osas võib näha, et n-ö hruštšovka tüüpi tüüpkorterid ehk valdavalt 1960ndatel ehitatud korterid on märtsi hinnatasemelt taandunud 3,2% ja 1980ndate paneelelamute korterid 3,6% võrra.
„Veel nädala alguses olid hinnalangust iseloomustavad näitajad 6 kuni 7 protsendi vahemikus, mistõttu tuleb käesolevat statistikat võtta kui suhteliselt üldistavat teavet, sest tehinguaktiivsus on pikaajaliste trendide kajastamiseks liialt madal. Langustrend jätkab lähikuudel süvenemist ning täpsematest muutustest saame rääkida alles tagantjärele ja seda põhjalikumalt aasta II pooles," selgitab ta.
Kuidas käituvad pangad?
Kõik Eesti suuremad pangad on kinnitanud, et laenutingimustes nad muudatusi ei tee, kuid kui Mihkel Eliste kinnisvarabüroo klientide tagasisidet analüüsis, siis leiab juba turult arvestataval määral vastuolulist teavet.
„Üksikolukordade pealt ei ole täna küll õige turule kui tervikule järeldusi teha, kuid olemasolevate klientide baasilt on pankade suhtes negatiivsete emotsioonide esile kerkimine võrreldes varasemaga arvestatavalt suurenenud," tõdes ta.
Nii näiteks on omafinantseeringu vajadust sageli tõstetud. Nii mõnelegi kliendile pakutakse intressi 4%-liselt tasemelt ning maksepuhkuse taotlemisel on nii mõnelegi pakutud, et möödunud buumi perioodil sõlmitud laenulepingut euribori osas veidi muuta.
„Samas, me nägime sarnaseid laenutingimuste pakkumisi ka enne koroonaviiruse pandeemiat, sest see on suuresti seotud konkreetse kliendi riskiprofiiliga ja tagatiseks oleva vara riskidega. Küllap lähinädalad toovad rohkem selgust, kas pankade poolses finantseerimistegevuses on siiski arvestatavaid muutusi aset leidmas või mitte. Pangad on küll väitnud, et kvaliteetsete klientide osas laenude väljastamise osas muutusi ei tehta, kuid arvestades koroonaviiruse laiapõhjalist majanduslikku mõju, siis on suhteliselt keeruline välja tuua neid isikuid või ettevõtteid, kes käesolevast majanduskriisist ei ole otseselt või kaudselt puudutatud," räägib Eliste.
