Kinnisvaratehingute hulk teises kvartalis kasvas, kuid rahaline väärtus vähenes
Teises kvartalis sooritatud kinnisvaratehingute rahaline väärtus oli 5,311 miljardit krooni, kolme varasema kuu kokkuvõttes oli see näitaja aga ligi 5,672 miljardit krooni ehk kuus protsenti suurem, teatas maa-amet.
Aastases võrdluses aga oli kinnisvaratehingute arv tänavu teises kvartalis ligi 30 protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta teises kvartalis, mil Eestis sooritati 14 042 tehingut. Tehingute rahaline väärtus oli toona aga ligi 52 protsenti suurem ehk 11,761 miljardit krooni.
Tänavu teises kvartalis vahetas omanikku 24 898 hektarit maad, aasta esimese kolme kuu vastav näitaja oli 19 919 hektarit.
Aastases võrdluses vähenes aga teise kvartali kinnisvaratehingutes omanikku vahetanud maa pindala 28 protsenti.
Nagu tavaks, sooritati enim kinnisvaratehinguid – 3756 – ka tänavu teises kvartalis Harjumaal. Nende tehingute koguväärtus moodustas üle 64 protsendi kõikide tehingute koguväärtusest – 3,388 miljardit krooni.
Mahult vahetas omanikku enim maid Hiiumaal – 2575 hektarit, tehingute rahaline maht oli samas 46,2 miljonit krooni.
"Hiiumaal tehti kokku 311 tehingut, kogupindalaga 2576 hektarit," ütles Päevaleht Online'ile maa-ameti kommunikatsioonijuht Andres Põld. "Võrdluseks: Tallinnas tehti 3756 tehingut, millega vahetas omanikku 2350 hektarit." Sellest võib järeldada, et Hiiumaal osteti-müüdi suuremaid maatükke.
Põhjalikum informatsioon esimeses kvartalis sooritatud kinnisvaratehingute kohta on üleval maa-ameti kodulehel.
