Kinnisvaraturg jõudis augustis mullusega võrdse tasemeni
Augustis oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 40 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne-Viru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.
Kuigi viimaste kuude tehinguaktiivsus näitab positiivset trendi, siis eraisikute madal kindlustunne, murepilved tööturul ja keskmise palgakasvu aeglustumine viivad ostuvõime vähenemiseni ning takistavad omakorda nõudluse taastumist kriisieelsele tasemele.
Augustikuu aktiivsust on aastases võrdluses enim mõjutanud hoonestamata maatulunduslike varade müük, mis kasvas, samal ajal kui nii hoonestatud maade kui ka korteriomandite tehingute arv kahanes (vastavalt ligi 2 ja 13 protsenti).
Piirkonniti on muutused erinevad, kuid näiteks Hiiu ja Saare maakonna hoonestamata maa ligi viie- ja kahekordne ostu-müügitehingute arvu kasv tuleneb peamiselt augustis metsamaaga tehtud tehingute arvu kasvust. Kokku tehti tänavu augustis hoonestamata maadega 1161 tehingut, mis on ligi 40 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.
Eluruumina müüdud korteriomanditega tehti augustis ligi 1850 ostu-müügitehingut, mis on 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Ka pealinna korteritehingute arv püsib juba mitmendat kuud järjest ligi viiendiku väiksem kui eelmise aasta vastaval kuul. Nii Tartu kui ka Pärnu linnas oli korteritehingute koguarv neljandiku väiksem kui aasta tagasi augustis.
Pealinna korteritehingute keskmist hinda kergitavad esmamüügid. Augustis maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2123 eurot, olles aastatagusest ajast üheksa protsenti ja eelmisest kuust kuus protsenti kõrgem.
Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind oli augustis 1641 eurot, mis oli eelnevast kuust kaks protsenti ja aastases võrdluses ühe protsendi võrra kõrgem. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind oli augustis 1323 eurot, mis oli eelmise kuuga samal tasemel ja seitse protsenti madalam kui eelmise aasta augustis.
