Kirglik esimene poolaeg pensionimaastikul ehk mida peaks pensionikoguja siit kaasa võtma
Lisaks sisulisele diskussioonile pensionifondide regulatsiooni üle meedias oleme näinud ka sisutühjemat arutelu fondivalitsejate tasude, konkurentsi ja indeksfondide osas. Teise poolaastasse läheme teadmisega, et Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja. Mida peaks pensionifondi klient 2016. aasta esimesest poolest kaasa võtma?
Riskida või mitte?
Pensioni kogutakse pikaajaliselt. Lühiajaliselt muutuvad kiired võidud kiireteks kaotusteks ja vastupidi. Heitlike turgude valguses on praegu väga kohane soovitus vaadata ainult fondide pikaajalist tootlust. Lühiajalised numbrid võivad muutuda väga suures ulatuses igakuiselt, isegi igapäevaselt. Kas siis riskid on nii suureks läinud? Kui raha on plaanis kasutada lähiajal, siis tuleb tõesti eelistada konservatiivseid pensionifonde, sest riskantsemate varade hinnad kõiguvad suure amplituudiga. Taolisel kõikumisel on ka omad põhjused.
Nimelt on kapitaliturud alates 2009. aasta kriisist kasvanud üsna sirgjoones. Investorid on muutunud närvilisemaks, võtavad välja kasumeid ja mõtisklevad küsimuse üle, kas majanduskasvu mootoril on veel jõudu. Teiseks põhjuseks on nullilähedased ja isegi negatiivsed hoiuseintressid. Selge on, et turvaliselt ja riskivabalt raha oma väärtust ei kasvata. Kasvu saamiseks tuleb võtta riske. Seda rohkem kui varasemalt. Pensionikogujale ei pruugi see halb olla, sest pikaajalised investeeringud taluvad riske paremini kui lühiajalised säästuplaanid. Lühiajaliste kõikumistega peame aga ilmselt ka tulevikus arvestama.
Mida toob kaasa Brexit?
Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust oli šokk kapitaliturgudele. Kohalik valuuta naelsterling kukkus väga järsult ja palju. Samaga vastasid kapitaliturud ning seda mitte ainult Euroopas, vaid kõikjal üle maailma. Tänaseks on aga juba teada, et jaanipäevaaegsest madalseisust on aktsiate hinnad tublisti kasvanud ning esmane Brexiti mõju Eesti pensionikogujale on pigem väike. Eesti pensionifondide otseinvesteeringud Suurbritannia väärtpaberitesse on väga väikesed. Nordea pensionifondide varad on globaalselt hästi hajutatud – UK majanduse osakaal Nordea suurima pensionifondi A varades on vaid ligi 3,8%. Meile on oluline eelkõige see, kuidas ülejäänud riigid Brexitiga toime tulevad. Vastused kujunevad pika aja jooksul. Seega julgeme loota, et šokist on üle saadud ja elu on selles valguses normaliseerumas.
Pudrumägesid ei ole ega tule
Sisuline diskussioon pensionifondide investeeringute ja negatiivsete intresside üle jäi eelmisel poolaastal tagaplaanile. Päevakorral olid pigem pensionifondide valitsemistasud, konkurents ja indeksfondid. Eks aeg annab arutust, kuid ükskõik, kui väga me ei ootaks ka uut tegijat pensioniturule, tuleb korraks vaadata minevikku. Tänaste turuhindade juures on Ergo ja Danske oma fondid maha müünud ja asemele ei ole kedagi tulnud. Ilmselt ei ole sellel turul siiski neid pudrumägesid ja piimajõgesid, mida meile silme ette manatakse.
Kes peaks fonde juhtima?
Indeksfondidest räägiti palju. Mida indeksfond aga kaasa toob, jäi lahti seletamata. Täna usaldab pensionikoguja fondivalitseja oskusi investeerimisotsuste tegemisel. Ent indekseid järgiva fondi puhul nõustub klient valitud indeksite ja nende muutustega turgudel ning ei saa loota fondijuhi tegutsemisele parema tulemuse nimel. Kas valida USA aktsiaindeks või Euroopa oma? Kas IT-sektor on parem kui tervishoid või jaekaubandus? Millised tuuled puhuvad võlakirjaturul ning kas eelistada pikka või lühikest krediidiriski? Need on küsimused, millele vastamiseks tuleb valdkonnaga kursis olla. See on kompetents, mida pakume klientidele, et nad ei peaks oma aega kulutama.
Asjaolud, et indeksfond peab samuti riskilimiite jälgima, aru andma ning alluma tasulisele finantsjärelevalvele, nagu kõik teisedki, jäid rääkimata. Lisaks tuleb panustada garantiifondi.
On oluline, et pensionifondidest räägitakse, sest nii teadvustame endale paremini oma rahatagavara suurust, tuleviku võimalusi ja tänaseid valikuid. Loodan, et aasta teine poolt toob Eesti pensionikogujatele uusi teadmisi ja kapitali kasvu. Kuldsed sõnad ütlevad – aeg on investori parim sõber. Pensionikogujal reeglina aega on.
