Saaremaal on lõppemas puhkajate suvi. Saarlane ise on aga murelik - oodata on rasket talve. Saaremaa Liha- ja Piimaühistu ei ole kindel, kas ka talvel midagi töödelda on, sest piimatoodang saarel on langenud poole võrra. Liha taastootmise põhi on samuti alt kadumas. On arvamusi, et saartel põllumajandus ennast ei tasu ja oleks vaja orienteeruda turismile. Kahjuks kestab meil turismihooaeg kolm kuud.
Põllumajandusest on saarlased siiani elanud ja paljudele on see ainus elatisallikas, mille kadumisel kaotab elu paljude jaoks mõtte.
Pöörata sellises olukorras selg inimesele ja jätta ta üksi oma ahastuses - seda ei saa teha need, kes on lubanud teenida rahvast ja riiki.
Saaremaal ei saa rääkida efektiivsest tootmisest juba seetõttu, et madal mullaviljakus ei võimalda saada suuri saake. Looduslik asend tingib suuremad kulutused transpordile, mis kajastub tootmises ja töötlemises vajaliku tooraine ja materjali kõrgemates hindades. Turul püsimiseks peame valmistoodangut odavamalt müüma, ehkki kulutused tootmiseks on mandri-Eestiga võrreldes tunduvalt suuremad. Põllumajandussaaduste töötlemisel ei saa me spetsialiseeruda. Toodete nomenklatuur peab meil olema lai, sest peame valmistama kõiki saarel vajaminevaid piimatooteid, see nõuab lisainvesteeringuid võrreldes teiste liha- ja piimatööstusettevõtetega.
Põllumajandusreformi käigus on toimunud halastamatu tagasiminek. ühistud lõpetavad tegevuse, tekkinud ei ole ka suuri ja tugevaid talusid.
Oleme seisukohal, et iga väiketootja saaks toota ja oma toodangu turustada. See nõuab tööstuselt täiendavaid kulutusi. Vastasel juhul suureneks töötute arv maal veelgi ja see tooks kaasa sotsiaalseid probleeme (kuritegevuse suurenemine, suitsiidid).
Võitleme selle nimel, et iga maapere jääks elama. Soovime, et ka riik mõtleks ääremaadel elavale inimesele. Usume veel leiduvat tarka mõistust ja ettenägelikku mõtlemist valitsuse poolt uue eelarve eelnõu kokkuseadmisel. Näeme väljapääsu regionaalpoliitika ja maksupoliitika muutmises maarahva suhtes.
Riigikogult ootame saarte seaduse peatset vastuvõtmist. Pole võimatu leida vahendeid selleks, et Saaremaal ära hoida seda inimvaesust, mis valitseb juba Abrukal, Ruhnus jt väikesaartel. Oleme valmis koostööks nende probleemide kiirel ja edukal lahendamisel.
Saaremaa Liha- ja Piimaühistu juhatuse nimel
PAUL ALAS, Tallinn
Kiri: Lihtsad ja keerulised inimesed
EPL-i 15. augusti 1996 juhtkirjast "Fantastilise kolmiku uperpall" selgub, et Eestis on lihtsad ja keerulised inimesed. "Lihtsad inimesed" näivad eelistavat selge mineviku ja olevikuga nn sinisilmseid poliitikuid, kel puudub kalduvus enesereklaamiks ja -rikastamiseks, oma sugulaste ja sõprade kõrgetele ametikohtadele upitamiseks jms, mida tuntakse korruptsioonina.
EPL-ile "lihtsate inimeste" soosikud ei näi meeldivat. üllatab ajakirjanike fantaasia võrdlusisikute leidmiseks nii kaasajast kui ka minevikust.
Nn keerulisi inimesi ja nende soosikuid iseloomustab silmapaistvalt jõhker paksunahalisus. Neid jätab ükskõikseks igasugune meedias nende vastu suunatud kriitika ja nende kohta avalikustatud skandaalsed faktid.
Ikka näeme "keerulisi" inimesi isamaalisi kõnesid pidamas, TV-ekraanil naerusui shampusepokaale kokku löömas. Presidendi algatatud (fantastiline) idee - kutsuda väikeriikide esindajad Tallinnasse - realiseerimatus ei näi "keerulisi" inimesi huvitavat.
Mis puutub Balti sõjalisse liitu, siis on selle küsimusega üksikasjalikult tegelnud ajaloolane Magnus Ilmjärv. Tema arvamusel just nimetatud liidu puudumine aastail 1918-1940 viiski Eesti iseseisvuse kaotamisele, mitte aga Molotov-Ribbentropi pakt, idanaabri agressiivsus ja II maailmasõja eel kujunenud poliitiline olukord Euroopas. Kasulik oleks M. Ilmjärve arvamust Balti sõjalise liidu vajalikkuse kohta kaasajal meedias avalikustada.
Kahjuks on EPL-i juhtkirjas kolme pensioniealise (?) poliitiku idee sarjamise tuhinas kõrvale jäänud üks küllaltki oluline asjaolu. Nimelt: kuidas sobitada Balti sõjalise liidu raamistikku president Meri (67. a) poolt 1994. a juulilepete allakirjutamisega siia jäetud Venemaa sõjalist potentsiaali - erusõjaväelasi ja sõjaväe pensionäre?
VIRGE LOSKIT, lihtne inimene Tartust
