Kirjastused toodavad lattu

Kirjastustel on kümnete miljonite kroonide eest läbimüümata raamatuid, mida saab turustada ainult odavatel väljamüükidel kümme krooni tükk, kirjutab Eesti Ekspress.

Eesti raamatuturul valitseb totaalne ülepakkumine. Möödunud aastal nägi iga päev ilmavalgust üheksa raamatut-brošüüri. Kokku ligi 3500 nimetust. See oli rekordiline aasta: mitte kunagi varem pole nii palju erinevaid raamatuid välja antud.

Tänu tohutule uute raamatute voole ei ole kauplustes sageli võimalik osta isegi aasta tagasi välja antud raamatut. “Raamatu keskmine müügiiga poes on tavaliselt kolmveerand aastat," ütleb perekirjastuse Varrak üks omanikke Maret Maide. Varem ilmunud raamatud nihkuvad tagumistele riiulitele, kust ostjal on neid raske kätte saada. Vähese müügieduga raamatuid aga poed juurde ei telli. Nii kuhjuvad läbimüümata tiraažid ladudesse.

Eesti ühe edukama kirjastuse Koolibri direktor Ants Lang tunnistab, et 55,3miljonilise müügikäibe juures seisab neil 14 miljonit krooni lattu kogunenud raamatute all.

“See teeb muidugi bilansi mitteusutavaks, aga kirjastuste laovarud ongi muu äriga võrreldes väga kõrged,” ütleb Lang.

Õpikutele ja laste teatmekirjandusele spetsialiseerinud Koolibri peab iga aasta 1. septembriks varustama koolid õpikute-töövihikutega, kuigi raha nende eest laekub alles oktoobris-novembris. Raamatuid, ka õpikuid, trükitakse tavaliselt teadmisega, et neid turustatakse kolm-neli aastat. See ajabki laovaru suureks. Jupikaupa tootmine tõstaks raamatu hinna praegusega võrreldes mitmekordseks.

Üks ületootmise põhjus on ka välispartnerite nõue.

"Välispartnerid ei ole nõus andma kirjastamisõigust, kui trükiarv jääb alla 3000,” ütleb Lang. Eesti turu jaoks on see sageli liiga suur amps.

Seisma jäänud raamatutele korraldavad kirjastused odavaid väljamüüke. Rahvas jooksis Tallinnas tormi sel nädalal, kui kauplused müüsid raamatuid 10 krooni eest tükk. “See solgib turgu, sest pärast seda langes raamatumüük järsult," ütles Varraku tegevdirektor Priit Maide. "Raamatubisnes – see on nagu rong, mille tagumise vaguni alt võetakse liipreid, et neid ette panna."

Eesti kitsukesel raamatuturul üritab leiba teenida ligi 600 kirjastust. Suurem osa neist üllitab küll ainult ühe või kaks nimetust aastas, samal ajal kui Koolibri annab välja 250 nimetust, Ersen 140, Sinisukk 110 raamatunimetust aastas.

Väiksemad kirjastused elavad ainult laenurahast. Trükikoja Ühiselu müügijuht Leida Rõigas ütleb, et pooled partneritest on pidevalt trükikojale võlgu.

“Mitte kuidagi ei saa kirjastustelt raha kätte. Praegu on konkurents nii suur, et iga trükikoda rabab niipalju kliente, kui saab. See on põhjus, miks ühest trükikojast välja visatud klient järgmisesse jalutab,” räägib Rõigas.