Kirs-Toiger: naftaajastu lõpp paistab
Naftal põhinev autokütus asendatakse paarikümne aasta jooksul järk-järgult mitme alternatiivse energiaallikaga, ütleb Eesti Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger.
Eesti turul on bensiinimüük majanduslanguse ja kõrge hinna tõttu kümnendiku võrra vähenenud.
-Miks Eesti bensiinihind ei lange kohe, kui maailmaturu naftahind on langenud?
Toornafta hind ja rafineeritud mootorikütuse hind iseloomustavad kaht eri turgu. Kui viljahind langeb, siis ei oota keegi, et leivahind peaks järgmisel päeval langema.
Suur osa mootorikütuse hinnast fikseeritakse maksudega. Bensiiniliitrile kehtiv aktsiis on 5,62 krooni ja diislikütusele 5,15 krooni. Loomulikult peavad kõik tarbijad maksma lisaks veel käibemaksu. Valitsus ei langeta aktsiisi ja käibemaksu, kui toornafta hind langeb. Sellepärast on vildakad etteheited, miks bensiinihind Eestis langes vaid üheksa protsenti, aga toornafta hind kolmandiku võrra.
Valuutakurssi peab samuti arvestama. Tänavuse aasta jooksul on autokütuse hind tõusnud 800-dollariselt tonnihinnalt 1350 dollarini. Sügisel langesid sisseostuhinnad tagasi aasta alguse tasemele. Võime ainult ette kujutada, milliseks oleks kujunenud bensiinihind suvel, kui sisseostuhinnad olid kõrged ja samal ajal oleks dollari kurss tõusnud näiteks 18–20 kroonini.
-Kuidas mõjus hinnatõus Eesti kütusemüügile?
Kriisieelse ajaga võrreldes vähenes Eestis tankimine ligi kümnendiku võrra. Statoil pole nii suurt langust näinud, jäädes kogu jaekaubandusturu keskmise languse lähedale. Keskmine Eesti perekond on tõsiselt oma tarbimist kokku tõmmanud. Kogu jaemüügisektor on ligi kuueprotsendises languses.
Lätis on diislikütuse aktsiisimaks odavam kui Eestis, sest Eesti Vabariik tõstis mootorikütuse aktsiisimaksu ennaktempos. Seepärast ostavad rahvusvahelised ettevõtted kütust meelsamini Lätist kui Eestist.
-Kuidas reageerib hinnakõikumistele kütuse must turg?
Üle Venemaa piiri peetav kanistrikaubandus elavnes hinnatõusuga märgatavalt. Ida-Virumaa lehtedest võib lugeda kuulutusi „Müüa soodsalt bensiini, kuulutus ei aegu”. Aadress – garaaž. Venemaa Föderatsioonis olid bensiinihinnad külmutatud ja piiriäärsetel elanikel on ülevedamisega kasulik tegeleda.
- Kuidas mõjutab finantskriis hindu? Kas te ootate autokütuste edasist odavnemist?
Kui Eesti majandusteadlased suudaksid prognoosida, kuidas mõjutab finantskriis või mõni muu nähtus toodete hindu, oleksime väga rikas rahvas.
Toornafta hinna tänavust suurt tõusu ei osanud keegi prognoosida ja praegu me ei tea, kuhu ta langeb. Üks olulisemaid naftatootjaid – Venemaa – tegi oma eelarve 70-dollarisele naftabarrelihinnale. Saame näha, kas nad ennustasid õigesti.
Kui tänavu juulis oli barrelihind ligi 150 dollarit ja nüüd 95 dollari ligidal, siis võime languse graafikut hoogsalt pikendada. Kuid näiteks USA valitsuse finantskriisi abipakett või muu üleilmset majanduspoliitikat mõjutav sündmus võib hinna uuesti järsule tõusule viia.
-Kuidas te otsustate, kas oma tanklates hinda langetada või tõsta?
Vaatame peamiselt kahte asja: toote sisseostu ja oma laovarusid. Peame prognoosima, millisel kuupäeval ja millises koguses saame uue koguse sisse osta ja sellest tulenevalt: millal saame muuta hinda.
Meie müüme 80 protsenti kütustest Statoili erinevate kaartidega klientidele. Mina ei suuda oma 13 aastase selles äris töötamise ajast meenutada, et keegi turuosalistest suudaks hinda muuta nii, et konkurendid jätavad 24 tunni jooksul reageerimata. Konkurentsis on väja kujunenud turu tasakaaluhind, mistõttu keegi ei taha olla teistest ebaproportsionaalselt kallim või odavam. Keegi ei taha kaotada oma positsiooni turul ega raha.
-Kümne sendi suurune hinnaerinevus paistab tanklaketi reklaamtahvlilt päris hästi silma?
Tarbijaid on emotsionaalseid ja ratsionaalseid, kuid keskmine tarbija oskab arvutada. Kümme senti odavama bensiini puhul võidab tarbija paaki täites umbes 4 krooni. Otsuse määrab kvaliteet, kättesaadavus ja mugavus. Meie klient otsib terviklahendust, et tankida, kohvi juua, poes käia ja tualetti külastada. Ilmselgelt
valivad inimesed Statoili tuntud rahvusvahelise nime pärast, kelle kaart töötab mitmetes välisriikides.
-Kuidas mõjutab majanduse jahtumine Statoili laienemiskavasid?
Eesti tarbija ei vaja 100 uut teenindusjaama. Meie turuosa on Eestis hinnanguliselt kolmandik, mis on jaekaubanduses tõenäoliselt suurim. Iga hinna eest igale ristmikule uute jaamade juurde tippimine mõjuks äriliselt ebaefektiivselt.
Tallinna linn tahab ehitada oma uue raehoone meie Linnahalli teenindusjaama kohale. Meie ei saa hoida sellest krundist küünte ja hammastega kinni põhjendusega, et see on meie esimene jaam Eestis. Kui me ühest kohast peame lahkuma, siis peame leidma uue koha, et hoida turuosa.
Uued jaamad on planeeritud Pärnus Ehitajate teele ja Tallinnas on Tuukri tänava kinnistule, kus tegutseme detailplaneeringuga. Tuukri tänaval on tegemist pikaajalise kaalutlusega, sest kunagi Alexelalt Tuukri tänava nurgale ostetud väike jaam jääb linna tee-ehitusele ette. Uue jaama asukoht on Jõe ja Tuukri tänava nurgal , kus hetkel tegutseb autoparkla. Linna planeering näeb seal kõrgemat hoonet. Kadaka teel õllesaali kõrval asuva teenindusjaama paneme tänavu kinni ja avame ta taas 2010. aastal. Praegu on see meie ainuke frantsiisijaam ning meie nägemused jaama arendamiseks erinevad frantsiisivõtja omadest.
-Kas Tuukri tänavale ehitate suure maja, mille all asub bensiinijaam?
Sellised lahendused on maailmas väga levinud. Meie Poola ja Norra peakontorid asuvad majades, mille all on bensiinijaam.
-Kas Eesti kütuste jaemüügiturule võib oodata uusi tulijaid?
Kas teil on selles osas lootusi?
-Tarbijatel on alati lootusi...
Eestis jaguneb 80% kütuse jaeturust viie ettevõtte vahel. Statoilil pole kavas siinselt turult lahkuda, mistõttu uuele tulijale ruumi tegemisel ei saa meiega arvestada. Ma ei näe samuti konkurentidel soovi lahkuda.
Suured rahvusvahelised ettevõtted UnoX ja Shell loobusid siin tegutsemast, sest turg on liiga väike. Kui räägime suurtest rahvusvahelistest ettevõtetest, siis kahtlen, et näiteks Poolas ja Skandinaavias esindatud BP tahaks siia tulla. Poolakate PK Orlen on sisenenud Läti ja Leedu turule, kuid Eestis valitseb nende suhtes vaikus. Suured ettevõtted ei näe Eestis omaette turgu, vaid hindavad Eesti, Läti ja Leedu turgu koos.
-Teie pensionile minekuni on küll väga kaua aega, kuid kas te lähete pensionile naftaajastu kestel?
Minu pensionile minnes naftaajastu kestab, kuid selle kõrval eksisteerivad mitmed teistsugused lahendused. Uued mootorid vajavad üha vähem naftal põhinevat kütust.
Biokütus on selge alternatiiv. Igale asjale tuleb anda arenemiseks aega. Kui meenutate esimest mobiiltelefoni, siis praegu te sellist enam ei tahaks. Samuti ei taha me kümne aasta pärast kasutada praeguseid biokütuseid.
Väga suure väljavaatega on vesinikul põhinevad või hübriidsed tehnoloogiad. Need on praegu küll väga kallid. Kuid näiteks esimesed lameekraaniga televiisorid maksid viis-kuus aastat tagasi kuni 100 000 krooni, aga nüüd vaid mõni tuhat krooni.
Statoil tegi Norrasse nn vesinikumaantee, mille ääres asuvad vesiniku tankimise jaamad. Vesinikuautoga saab katse korras sõita linnade vahel. Paarikümne aasta pärast võib see olla üks valitsevaid tehnoloogiaid.
-Kas vesinik vahetab nafta välja?
Tulevikus pole auto valimine enam nii lihtne kui praegu. Lisaks margile ja mudelile peab kaaluma, milline kütus sinu sõitudega kõige paremini sobib. Praegused autod ei kao küll 10–20 aastaga, kuid innovatiivsemad lahendused tulevad peale.
-Kui palju on meil siis lootust raha säästa?
Ei saa rääkida säästmisest. Küsimus on alternatiivis päevaks, mil fossiilne kütus muutub ebanormaalselt kalliks või seda pole üldse.
Praeguse tarbimismahuga on maailmas teada 40-aastane naftavaru. Kuid me ei oska ajaloost tuleneva kogemusega ennustada Hiina ja India tulevast tarbimismahtu.
Hiinlased on seisukohal, et läänemaailm on kaua elanud nende kulul ja nüüd on aeg kohad vahetada. Võib-olla meie, eurooplased, pedaalime varsti jalgratastega nagu hiinlased 20 aastat tagasi. Statoil muidugi teeb praegu väga vähe ettevalmistusi, et jalgratastele üle minna.
-Millist autot oleks mõistlik osta täna, kas biokütusel töötavat või hübriidmootoriga?
Tasub eelistada masinat, milles kasutatav kütuste valik on laiem kui ühte marki bensiin.
Täna üritavad autotootjad laiendada kütuste loetelu, mida ühe sõiduki tankimisavast sisse tohib lasta. Ford, Saab ja Chrysleri teevad autosid, mille puhul võid tankida samasse autosse kas tavabensiini või siis bioloogilise lisandiga kütust. Kütus E85 nõuab eriseadistusega mootorit. Sinna sobib tavakütus kuni 85protsendilise bensiini ja bioetanooli seguni. Kui te etanooliga segatud kütust tavalisse autosse ühe korra sisse panete, ei juhtu mitte midagi halba. Iga päev kasutades võivad tihendid üles sulada, sest tegemist on väga hea lahustiga. Internetis suhtlevad autoringkonnad teevad Ford Sierra peal katseid, millal E85 selle mootori tihendid ära sulatab.
Tavaautoga saab kasutada Euroopa Liidu poolt soovitatavat kütust, milles on kuni 5 protsenti biokomponenti. Iga praegu müüdav auto sobib selleks ilma eriseadistuseta.
Rootsi seadis eesmärgiks saada 2020. aastaks naftast sõltumatuks. Nemad loovad erilist tehnoloogiat, et sõita etanoolil baseeruvate kütustega või täielikult rapsiõlist valmistatava kütusega.
Naftal põhinev autokütus asendatakse paarikümne aasta jooksul järk-järgult mitme alternatiivse energiaallikaga, ütleb Eesti Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger.
Eesti turul on bensiinimüük majanduslanguse ja kõrge hinna tõttu kümnendiku võrra vähenenud.
-Miks Eesti bensiinihind ei lange kohe, kui maailmaturu naftahind on langenud?
Toornafta hind ja rafineeritud mootorikütuse hind iseloomustavad kaht eri turgu. Kui viljahind langeb, siis ei oota keegi, et leivahind peaks järgmisel päeval langema.
Suur osa mootorikütuse hinnast fikseeritakse maksudega. Bensiiniliitrile kehtiv aktsiis on 5,62 krooni ja diislikütusele 5,15 krooni. Loomulikult peavad kõik tarbijad maksma lisaks veel käibemaksu. Valitsus ei langeta aktsiisi ja käibemaksu, kui toornafta hind langeb. Sellepärast on vildakad etteheited, miks bensiinihind Eestis langes vaid üheksa protsenti, aga toornafta hind kolmandiku võrra.
Valuutakurssi peab samuti arvestama. Tänavuse aasta jooksul on autokütuse hind tõusnud 800-dollariselt tonnihinnalt 1350 dollarini. Sügisel langesid sisseostuhinnad tagasi aasta alguse tasemele. Võime ainult ette kujutada, milliseks oleks kujunenud bensiinihind suvel, kui sisseostuhinnad olid kõrged ja samal ajal oleks dollari kurss tõusnud näiteks 18–20 kroonini.
-Kuidas mõjus hinnatõus Eesti kütusemüügile?
Kriisieelse ajaga võrreldes vähenes Eestis tankimine ligi kümnendiku võrra. Statoil pole nii suurt langust näinud, jäädes kogu jaekaubandusturu keskmise languse lähedale. Keskmine Eesti perekond on tõsiselt oma tarbimist kokku tõmmanud. Kogu jaemüügisektor on ligi kuueprotsendises languses.
Lätis on diislikütuse aktsiisimaks odavam kui Eestis, sest Eesti Vabariik tõstis mootorikütuse aktsiisimaksu ennaktempos. Seepärast ostavad rahvusvahelised ettevõtted kütust meelsamini Lätist kui Eestist.
-Kuidas reageerib hinnakõikumistele kütuse must turg?
Üle Venemaa piiri peetav kanistrikaubandus elavnes hinnatõusuga märgatavalt. Ida-Virumaa lehtedest võib lugeda kuulutusi „Müüa soodsalt bensiini, kuulutus ei aegu”. Aadress – garaaž. Venemaa Föderatsioonis olid bensiinihinnad külmutatud ja piiriäärsetel elanikel on ülevedamisega kasulik tegeleda.
- Kuidas mõjutab finantskriis hindu? Kas te ootate autokütuste edasist odavnemist?
Kui Eesti majandusteadlased suudaksid prognoosida, kuidas mõjutab finantskriis või mõni muu nähtus toodete hindu, oleksime väga rikas rahvas.
Toornafta hinna tänavust suurt tõusu ei osanud keegi prognoosida ja praegu me ei tea, kuhu ta langeb. Üks olulisemaid naftatootjaid – Venemaa – tegi oma eelarve 70-dollarisele naftabarrelihinnale. Saame näha, kas nad ennustasid õigesti.
Kui tänavu juulis oli barrelihind ligi 150 dollarit ja nüüd 95 dollari ligidal, siis võime languse graafikut hoogsalt pikendada. Kuid näiteks USA valitsuse finantskriisi abipakett või muu üleilmset majanduspoliitikat mõjutav sündmus võib hinna uuesti järsule tõusule viia.
-Kuidas te otsustate, kas oma tanklates hinda langetada või tõsta?
Vaatame peamiselt kahte asja: toote sisseostu ja oma laovarusid. Peame prognoosima, millisel kuupäeval ja millises koguses saame uue koguse sisse osta ja sellest tulenevalt: millal saame muuta hinda.
Meie müüme 80 protsenti kütustest Statoili erinevate kaartidega klientidele. Mina ei suuda oma 13 aastase selles äris töötamise ajast meenutada, et keegi turuosalistest suudaks hinda muuta nii, et konkurendid jätavad 24 tunni jooksul reageerimata. Konkurentsis on väja kujunenud turu tasakaaluhind, mistõttu keegi ei taha olla teistest ebaproportsionaalselt kallim või odavam. Keegi ei taha kaotada oma positsiooni turul ega raha.
-Kümne sendi suurune hinnaerinevus paistab tanklaketi reklaamtahvlilt päris hästi silma?
Tarbijaid on emotsionaalseid ja ratsionaalseid, kuid keskmine tarbija oskab arvutada. Kümme senti odavama bensiini puhul võidab tarbija paaki täites umbes 4 krooni. Otsuse määrab kvaliteet, kättesaadavus ja mugavus. Meie klient otsib terviklahendust, et tankida, kohvi juua, poes käia ja tualetti külastada. Ilmselgelt
valivad inimesed Statoili tuntud rahvusvahelise nime pärast, kelle kaart töötab mitmetes välisriikides.
-Kuidas mõjutab majanduse jahtumine Statoili laienemiskavasid?
Eesti tarbija ei vaja 100 uut teenindusjaama. Meie turuosa on Eestis hinnanguliselt kolmandik, mis on jaekaubanduses tõenäoliselt suurim. Iga hinna eest igale ristmikule uute jaamade juurde tippimine mõjuks äriliselt ebaefektiivselt.
Tallinna linn tahab ehitada oma uue raehoone meie Linnahalli teenindusjaama kohale. Meie ei saa hoida sellest krundist küünte ja hammastega kinni põhjendusega, et see on meie esimene jaam Eestis. Kui me ühest kohast peame lahkuma, siis peame leidma uue koha, et hoida turuosa.
Uued jaamad on planeeritud Pärnus Ehitajate teele ja Tallinnas on Tuukri tänava kinnistule, kus tegutseme detailplaneeringuga. Tuukri tänaval on tegemist pikaajalise kaalutlusega, sest kunagi Alexelalt Tuukri tänava nurgale ostetud väike jaam jääb linna tee-ehitusele ette. Uue jaama asukoht on Jõe ja Tuukri tänava nurgal , kus hetkel tegutseb autoparkla. Linna planeering näeb seal kõrgemat hoonet. Kadaka teel õllesaali kõrval asuva teenindusjaama paneme tänavu kinni ja avame ta taas 2010. aastal. Praegu on see meie ainuke frantsiisijaam ning meie nägemused jaama arendamiseks erinevad frantsiisivõtja omadest.
-Kas Tuukri tänavale ehitate suure maja, mille all asub bensiinijaam?
Sellised lahendused on maailmas väga levinud. Meie Poola ja Norra peakontorid asuvad majades, mille all on bensiinijaam.
-Kas Eesti kütuste jaemüügiturule võib oodata uusi tulijaid?
Kas teil on selles osas lootusi?
-Tarbijatel on alati lootusi...
Eestis jaguneb 80% kütuse jaeturust viie ettevõtte vahel. Statoilil pole kavas siinselt turult lahkuda, mistõttu uuele tulijale ruumi tegemisel ei saa meiega arvestada. Ma ei näe samuti konkurentidel soovi lahkuda.
Suured rahvusvahelised ettevõtted UnoX ja Shell loobusid siin tegutsemast, sest turg on liiga väike. Kui räägime suurtest rahvusvahelistest ettevõtetest, siis kahtlen, et näiteks Poolas ja Skandinaavias esindatud BP tahaks siia tulla. Poolakate PK Orlen on sisenenud Läti ja Leedu turule, kuid Eestis valitseb nende suhtes vaikus. Suured ettevõtted ei näe Eestis omaette turgu, vaid hindavad Eesti, Läti ja Leedu turgu koos.
-Teie pensionile minekuni on küll väga kaua aega, kuid kas te lähete pensionile naftaajastu kestel?
Minu pensionile minnes naftaajastu kestab, kuid selle kõrval eksisteerivad mitmed teistsugused lahendused. Uued mootorid vajavad üha vähem naftal põhinevat kütust.
Biokütus on selge alternatiiv. Igale asjale tuleb anda arenemiseks aega. Kui meenutate esimest mobiiltelefoni, siis praegu te sellist enam ei tahaks. Samuti ei taha me kümne aasta pärast kasutada praeguseid biokütuseid.
Väga suure väljavaatega on vesinikul põhinevad või hübriidsed tehnoloogiad. Need on praegu küll väga kallid. Kuid näiteks esimesed lameekraaniga televiisorid maksid viis-kuus aastat tagasi kuni 100 000 krooni, aga nüüd vaid mõni tuhat krooni.
Statoil tegi Norrasse nn vesinikumaantee, mille ääres asuvad vesiniku tankimise jaamad. Vesinikuautoga saab katse korras sõita linnade vahel. Paarikümne aasta pärast võib see olla üks valitsevaid tehnoloogiaid.
-Kas vesinik vahetab nafta välja?
Tulevikus pole auto valimine enam nii lihtne kui praegu. Lisaks margile ja mudelile peab kaaluma, milline kütus sinu sõitudega kõige paremini sobib. Praegused autod ei kao küll 10–20 aastaga, kuid innovatiivsemad lahendused tulevad peale.
-Kui palju on meil siis lootust raha säästa?
Ei saa rääkida säästmisest. Küsimus on alternatiivis päevaks, mil fossiilne kütus muutub ebanormaalselt kalliks või seda pole üldse.
Praeguse tarbimismahuga on maailmas teada 40-aastane naftavaru. Kuid me ei oska ajaloost tuleneva kogemusega ennustada Hiina ja India tulevast tarbimismahtu.
Hiinlased on seisukohal, et läänemaailm on kaua elanud nende kulul ja nüüd on aeg kohad vahetada. Võib-olla meie, eurooplased, pedaalime varsti jalgratastega nagu hiinlased 20 aastat tagasi. Statoil muidugi teeb praegu väga vähe ettevalmistusi, et jalgratastele üle minna.
-Millist autot oleks mõistlik osta täna, kas biokütusel töötavat või hübriidmootoriga?
Tasub eelistada masinat, milles kasutatav kütuste valik on laiem kui ühte marki bensiin.
Täna üritavad autotootjad laiendada kütuste loetelu, mida ühe sõiduki tankimisavast sisse tohib lasta. Ford, Saab ja Chrysleri teevad autosid, mille puhul võid tankida samasse autosse kas tavabensiini või siis bioloogilise lisandiga kütust. Kütus E85 nõuab eriseadistusega mootorit. Sinna sobib tavakütus kuni 85protsendilise bensiini ja bioetanooli seguni. Kui te etanooliga segatud kütust tavalisse autosse ühe korra sisse panete, ei juhtu mitte midagi halba. Iga päev kasutades võivad tihendid üles sulada, sest tegemist on väga hea lahustiga. Internetis suhtlevad autoringkonnad teevad Ford Sierra peal katseid, millal E85 selle mootori tihendid ära sulatab.
Tavaautoga saab kasutada Euroopa Liidu poolt soovitatavat kütust, milles on kuni 5 protsenti biokomponenti. Iga praegu müüdav auto sobib selleks ilma eriseadistuseta.
Rootsi seadis eesmärgiks saada 2020. aastaks naftast sõltumatuks. Nemad loovad erilist tehnoloogiat, et sõita etanoolil baseeruvate kütustega või täielikult rapsiõlist valmistatava kütusega.
CV
Helle Kirs-Toiger (32)
•• 1995 asus tööle Statoili
•• 2000 Eesti Statoili jaemüügijuht
•• 2001 Estonian Business School, majanduse ja rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureus
•• 2005 Eesti Statoili peadirektor
