„Sektori käekäiku mõjutavad nii võimalikud uued tollid suurriikide vahel kui ka Euroopa Liidu uus eelarveperiood, kus Eesti on seni selgelt olnud viimaste toetusesaajate seas," ütles Ülo Kivine. „Eesti põllumajanduse saatus sõltub piimatootmise võimekusest. Eestit võib pidada maailma piimakaubanduse osaks, kuid oma 238 miljoni euro suuruse kogutoodangu väärtusega moodustame Euroopa Liidu piimatoodangu väärtusest vaid 0,4%, mis on olematu ning piltlikult öeldes piimasõjas, kus kõik riigid püüavavad saavutada teistest paremat tulemust, oleme meie viimased - me oleme sõja kaotanud, alla andnud."

„Eesti on jäänud ja jäämegi igaveseks tagaajaja rolli, kui me ei tee midagi tulevikus teisiti," sõnas Ülo Kivine. „Teisiti teha on aga järjest raskem. Ainuüksi ekspordi suurendamine on tänu pinevale poliitilisele olukorrale üha keerulisem, sest turgusid mõjutavad hiljutised poliitilised keerdkäigud väga tugevalt. Võtmeküsimuseks saab, kuidas uue olukorraga kaasnevaid võimalusi hästi ära kasutada ja kuidas ohtusid ennetada. Me peame turgude sulgemise asemel neid avama. Nõudlust on, aga me ei saa seda rahuldada."

Ülo Kivise sõnul toetavad teised Euroopa riigid vastupidiselt Eestile aina rohkem oma põllumehi, mis on Kivise arvates tänastes oludes väga tark ja mõistlik poliitika. „Raskused on põhjustanud poliitika ning poliitika peab need lahendama," märkis Kivine. „Kuid riigi peale ei saa lõputult lootma jääda ning ellu jäävad vaid need ettevõtted, kes suudavad iseseisvalt areneda ning kaasata sellesse protsessi ka endast targemaid - koostöös teadusasutustega sünnivad tooted, mis turul hästi eristuvad."