Klaster hoiatab: Eesti lennunduses võib kaduda iga neljas töökoht kui riigi abi ei tule
Eesti on ainus riik kogu Euroopas, mis pole COVID-19 kriisi ajal teinud oma lennunduse päästmiseks mitte ühtegi suunatud meedet. Seetõttu on lennundusettevõtted asunud ellujäämiseks koondama lennunduse spetsiifikaga võtmetöötajaid. Juhul, kui riigipoolset abi lennundussektori spetsialistide hoidmiseks kogumahus 16 miljonit eurot ei tule, siis kaob Eesti lennunduses aasta lõpuks iga neljas töökoht ehk koondatakse 500 töötajat.
„Eesti rahvusliku lennunduse töötajad, olgu nad lennujuhid, piloodid, mehaanikud või lennukorraldajad on kõik maailmatasemel. Nende inimeste väljaõpetamine on olnud väga kallis ja ajakulukas. Need on targad töökohad, kus makstakse mitmekordset Eesti keskmist palka. Lennundus pole kohviku pidamine, et eriolukorra lõppedes pühid tolmu laudadelt ära, paned maskid ette ja hakkad jooke serveerima. Lennuliikluse tiheduse poolest oleme tagasi aastas 1996 ning taastumine võib tulla alles 2023", räägib Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu.
Reinsalu teeb üleskutse erakondadele. „Kui te tahate osa saada uue tööstusharu käima lükkamisest, öelda hiljem, et kriisi ajal tarkade otsuste tulemusena pandi alus oma lennundustööstuse sünniks; saadi käima lennukaubandus; loodi lennunduse uue põlvkonna IT-lahenduste keskus, hakkas Eestist kujunema mehitamata lennunduse juhtriik ja „mina andsin selleks oma panuse", siis nüüd on teie võimalus langetada Eesti lennunduse tuleviku suhtes strateegilised otsused. Vastasel juhul seisame silmitsi leedukate saatusega ja Eesti lennundus pühitakse kaardi pealt."
Reinsalu rõhutab, et lennundusest sõltub hotellide täituvus, restoranide, kohvikute ja poodide käive. "Kui me koondame ühe inimese lennunduses, siis tähendab see 6 töökoha kadumist lennundust toetavates sektorites varem või hiljem. Lennundusest sõltuvad ettevõtete investeerimisotsused, tootlikkus ja Eesti eksportööride käekäik. Lennunduse mõjul laekus Eesti maksutuludesse 2019. aastal üle 300 miljoni euro."
2019. a alguses loodud Eesti Lennundusklaster ühendas koroonakriisi alguses 15 lennundusettevõtet alates lennujaamast ja lennufirmadest kuni erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõteteni hoolduse, IT, logistika ja transpordivaldkonnas.
Klastri liikmed on Tallinna Lennujaam, Nordic Aviation Grupp, Magnetic MRO, Lennuliiklusteenindus, Fort Aero, Axinom Eesti, Airest, Pakker Avio, Skeleton Technologies, Operose Labs, Ospentos International, Qstep Logiciel, Threod Systems, Hepta Airborne, Nordic Aircraft Service, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Lennuakadeemia.
Kokku töötab Eesti lennunduses 2200 inimest ja koguhõive väärtusahelas koos turismiga oli 38 000 inimest.
