Möödunud aasta 2 miljoni krooni suuruse kahjumiga lõpetanud AS Klementi jõudis tänavu esimese poolaastaga peaaegu sama suure kasumini, mille juhtkonna hinnangul tagas tootmis- ja üldkulude vähendamine ning suunavõtt omatoodangu arendamisele.
Mullu märtsis osaliselt erastatud RAS Klementi piinles enne enamusaktsiatele omaniku leidmist erastamisnimekirjas ligi aasta. Müügimenetluse käigus erastati 1993. aasta lõpus riigifirma koosseisust Keila tsehh, Pärnu õmblusvabrik koos Türi tootmiskompleksiga ning Tallinnas Mustamäe teel asuv tootmiskompleks ja Akadeemia teel asuv garaazh-remonttöökod= a. Pärast erastamist AS-le Klementi Kaubandus jäi ettevõtte hallata Tallinnas asuv peatootmishoone ning Vasalemmas, Kloogal ja Rummus asuvad tootmisseadmed.
Lootusetute võlgade mahakandmine ja suurte tootmisvõimsuste eraldamine ettevõttest koos kõigi lepinguliste kohustuste säilimisega allhankijate ees viisid Klementi juba samal aastal arvestatavasse kahjumisse.
Eesti Rõivatootjate Liidu andmetel oli Klementi mulluse 46 miljoni kroonise netokäibega Eesti rõivatootjatest Baltika järel teisel kohal. Ettevõtte äriplaan näeb järgneva nelja aasta jooksul ette omatoodangu mahu kolmekordistamist, mis on tingitud allhanketööde tasuvuse vähenemisest.
Täna on allhanketööde tellijateks peamiselt Soome firmad (P.T.A. Group, L-Fashion Group, Oratop, Master Coat jt). Allhanketööde osatähtsuseks on 1995. aastaks planeeritud käibest 50 protenti ja tootmisvõimsusest 80 protsenti. Juhtkonna nägemusel on välistellimuste täitmine oluliselt aidanud kaasa ettevõtte tehnilise ja tehnoloogilise taseme tõstmisele ja personali koolitamisele. Samas on rõivatööstus siiski sesoonse iseloomuga ning teatud perioodidel allhanketööd puuduvad. Selle kompenseerimiseks ja tootmisvõimsuste stabiilsema kasutamise eesmärgil alustati 1994. aasta algul ametiriietuse tootmist, millele peatselt lisandusid uute kaubamärkide all loodud moekollektsioonid.
Praegu valmistab Klementi omatoodangut 5 kaubamärgi (Avante, Regina, For Him, Heigth 33 ja Profline) all. Tooteid müüakse põhiliselt Eestis, aga ka Soomes, Lätis ja Leedus. Kangaid hangitakse peamiselt Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Belgiast, Hollandist, Portugalist ja Soomest.
Klementi tegevdirektori Madis Võõrase tõdemusel takistab ettevõtte käibemahu olulist suurendamist Eesti tööstuses "traditsiooniks" muutunud täiendavate vahendite nappus. "Iga miljoni käibe kohta läheb Klementil täna vaja 250 000 krooni täiendavat käibekapitali."
Tänavu esimese poolaasta seisuga oli Klementil kehtivaid laene käibevahendite soetamiseks võetud üle 8 miljoni krooni.
Praegu on ettevõte lõpetamas kahe viimase jaekaupluse sulgemist. "Me ei ürita edaspidi tegelda jaemüügiga, vaid jääda tootjaks. Sellest tulenevalt sõltub ettevõtte edasine edu suhete korraldamisest hulgimüüjatega," märkis Võõras, kelle sõnul jääb kogu jaemüügiketist alles üksnes tehasekauplus.
Praegu on Klementile kõige olulisemaks ostjaks Eestis Tallinna Kaubamaja, edaspidi püütakse Võõrase sõnul pääseda ka City Sokose ketti Soomes.
Erastamisagentuur pani 20 protsenti AS Klementi aktsiatest avaliku enampakkumise teel müüki tänavu septembris.
URMO KOHV
