Mitmetel riikidel seisab majandus vaatamata eelarve puudujäägile tugevatel alustel, märgib ta. Samas on spektri teises otsas näiteid, kus eelarve püsiv puudujääk on viinud kogu riigi majanduse allavoolu. "Eesti puhul seisneb ebaloogilisus hoopis selles, et ajal, mil riik koges mitme aasta vältel majandusraskusi ning probleemid olid ilmsed, püüti põikpäise järjekindlusega eelarvet tasakaalus hoida. Seda olukorras, kus riigisektor oleks probleeme saanud leevendada ning reaalmajandust toetada. Samas täna, kus olukord on selgelt parem ning tulevikuväljavaated positiivsemad, kaalutakse ootamatult eelarve tasakaalust väljaviimist," vahendas Klettenberg FinanceEstonia seisukohta.

Klettenbergi sõnul on erasektoril, nii tööandjatel kui töövõtjatel, täiesti õigustatud ootus, et sellise strateegia valiku puhul oskab riigi esindaja une pealt ning üheselt selgitada, miks selline tee valitakse.

Loe pikemalt Äripäevast.