Kliima soojenemine. Kuidas saareriigid võitlevad uppumise vastu?

 (7)
Kliima soojenemine. Kuidas saareriigid võitlevad uppumise vastu?
Tsüklon tegi Vanuatu saartel kurja hävitades banaaniistanduseFoto: Scanpix/ AFP

Kliima soojenemise väljavaade võib tuua kaasa merevee taseme tõusu, mis muutub saareriikidele eksistentsiaalseks ohuks.

Üheks teeks anda oma panus kliima soojenemise vastu on taastuvenergia kasutuselevõtt, mis on nendele riikidele ka kuluefektiivne, kirjutab Bloomberg.

„Me oleme fossiilsete kütuste leiukohtadest nii kaugel, et peame merevedude eest maksma märkimisväärsed summad,“ ütles Vaikses ookeanis Filipiinide rannikust 1600 kilomeetri kaugusel asuva Palau saareriigi president Tommy Remengesau. „Meile on majanduslikult mõttekas taastuvenergia kasutus.“

Paljudele saareriikidele on kütuse transpordi eest maksmine nii kallis, et nad päevad tegelema sellega lisaks meretaseme tõusu ja jõhkramate tormide ohule. See on põhjuseks, miks need riigid on ühed entusiastlikumad puhta energia kasutusele võtjad.

Palaule tähendab aastane 40 miljoni dollariline kütusearve kuuendiku majanduse mahust. Vaikse ookeani riigid Fiji ja Vanuatu plaanivad 2030. aastaks saada 100% energiast päikesest, tuulest ja biomassist. India ookeani maa Maldiivid püüab taastuvenergia abil vabaneda pea täielikust imporditud fossiilsetest kütustest sõltuvusest. Seychellidel on eesmärgiks saada 20% energiavajadusest puhtast energiast.

Seotud lood:

„Vaatame päikese-, tuuleenergia ja teiste tehnoloogiate poole, kuna oleme kõvasti kütust tarvitav majandus,“ ütles Malediivide välisminister Dunya Maumoon telefoni teel pealinnast Malest. „Ma peaksime nägema olulist taastuvenergia kasutuse kasvu.“

Malediivide kliimaplaan näitab, kui raske on vaesematel riikidel viia oma plaane ellu. Põhiprobleemiks on päikeseenergia tootmiseks vajalikud suured investeeringud.

Kariibi meres asuva Grenada on teinud ära kodutöö, kui palju läheks maksma nende süsihappegaasi tootmise vähendamise programm aastani 2025. Summaks on 161 miljonit dollarit. Saareriigis loodetakse toota 40% energiast geotermilisest allikastest, 15% päikeseenergiast ja 4% tuuleenergiast.

„Me saame arvestada aastas umbes 300 miljoni dollarilise säästuga,“ ütles selle riigi kliima pealäbirääkija Spencer Thomas. „Taastuvenergia kasutus suurendab toidu- ja energiasõltumatust ning parandab riigi maksebilanssi.“

Kukkuvad kulud muudavad ülemineku lihtsamaks. Päikesepaneelide hind on kukkunud 2010. aasta 2 dollari tasemelt vattist 64 sendini.

Taastuvenergia kahjuks räägivad väga suured algsed investeeringud, kuid kasuks räägivad väga madalad kasutuskulud.

Vanuatu plaanib saada elektrit päikesest, tuulest ja kookosõlist. Marshalli saartel saadakse 90% energiast imporditud naftast. Alates 2008. aastast on kõvasti soodustatud taastuvenergia kasutusele võttu, kuna elektri hinnatõus tõi kaasa erakorralise olukorra väljakuulutamise.