Halvimal juhul on rahvusvahelise uuringu kohaselt aastal 2100 kuni 60 protsenti maailma nisukasvatuse piirkondadest kannatamas põua käes.

Umbes 20 protsenti maailmas kuluvatest kaloritest tuleb nisust.

Nisu saagikuse langus võib muutuda õnnetuseks ajal, kui maailmas peaks juba vaid mõne aastakümne pärast elama üheksa või kümme miljardit inimest.

Kui enamus põllukultuure saab kasvatada maad mitte niisutades, siis nisuga see läbi ei lähe. Nisu on väga tundlik temperatuuri tõusu suhtes ja põud võib kaasa tuua saagi ikalduse.

Uurijate hinnangul on tänapäeval vaid 15 protsenti maailma külvatud nisu pindalast kogenud ränka põuda.

Taani Aarhusi ülikooli professori Jorgen E. Oleseni sõnul saaks kahe kraadise temperatuuritõusu korral äärmuslikult kannatada suured piirkonnad USAs, Austraalias ja Euroopas.

Kui aga temperatuur peaks tõusma neli kuni viis kraadi, siis võivad nisu kasvatamiseks liiga kuivad piirkonnad kasvada sajandi lõpuks 60 protsendini.

„See toob kaasa maailma nisutoodangu järsu vähenemise,“ märkis Olesen.

Professori sõnul peaks hakkama arendama kuivataluvamaid nisusorte ning vett säästavamaid põllumajandusmeetodeid.